Teated

Otsisõna   Täpsem filter
Kokku 15462 (lehekülgi 155) | Näitan 1-100  
       Edasi > Viimane >>
  IDkood Viide Jututüüp Kihelkond Kogumisaasta Vana küla ERA kohakood
Vaata 40656 ERA II 234, 641/5 (23) Treimani küla kuulus nõid Tipsi Anu ravis inimesi ja ka loomi Häädemeeste 1939 Treimani
Vaata 40654 ERA II 234, 581/5 (12) Treimani mereranda maeti kunagi inimesi, hiljem leitud luid, juuksepatse, helmeid jms. Häädemeeste 1939 Treimani
Vaata 40649 ERA II 234, 291/2 (8) Mihkel leidis kalmete varemetest mõõga, kuid teepeal kohatud vaim käskis selle tagasi matta, asukoht siiani teadmata. Mihkli 1939 Emmu
Vaata 40647 ERA II 234, 143/7 (7) Haldjad kimbutavad kurje inimesi Neitsirabas, mille lähedal elas tütar, kellel oli palju kosilasi ja kes lõpuks abiellus.
Audru 1939 Eessalu
Vaata 40643 ERA II 234, 478/9 (5) Kivinina metsas oli Kivinina talu, mille mõisnik lasi ära hävitada Tori 1939 Kildema
Vaata 40638 ERA II 234, 302 (4) Kurese küla katkuaegsest matmispaigas ühishaudadest leitud palju konte. Mihkli 1939 Kurese
Vaata 40637 ERA II 234, 280/1 (9) Piisu külas asub vana katkuaegne kalmistu, kust on leitud inimeste luid. Mihkli 1939 Piisu
Vaata 40635 ERA II 234, 268/9 (16) Kalmu talu katkuaegsest matusepaigast leitud luid ja pärleid. Mihkli 1939 Nõmme
Vaata 40633 ERA II 234, 261 (1) Jaak kõndis läbi Oidremaa soo, uppus sinna ja sellest sündis Jaagu allikas. Mihkli 1939 Oidrema
Vaata 40617 EKIKN se es1 a-ü [29] (218735) Põrguhauad - palju õudseid koopaid ja auke Seto 1966 Säpina
Vaata 40616 EKIKN se es1 a-ü [23] (218723) Müürimägi (Pekomägi), mis langeb müürina Piusa jõkke - sellest nimi Seto 1966 Kolossova
Vaata 40615 EKIKN se es1 a-ü [20] (218717) Muna sarnane Munamägi - sellest nimi Seto 1966 Kolossova?
Vaata 40614 EKIKN se es1 a-ü [17] (218711) Meremäele on selge ilmaga Peipsi järv näha Seto 1965 Meremäe
Vaata 40613 EKIKN se eki1 si-sü [43] (216447) Sinine kivi Seto 1934 Tonja
Vaata 40612 EKIKN se eki1 r [68] (215741) Ristikiriku lomp Seto 1934 Võõpsu?
Vaata 40611 EKIKN se eki1 r [67] (215739) Ristikiriku lomp, mis tekkinud kiriku maa alla vajumisest; kiriku rist leitud põllult Seto 1934 Võõpsu
Vaata 40609 EKIKN se eki1 pa-pe [143] (214911) Peetri kivi Sesniki külas Seto 1965 Sesniki
Vaata 40608 EKIKN se eki1 i-j [147] (211317) Jumalamägi Kolossova ja Korela küla vahel Seto 1965 Kolossova
Vaata 40607 ERA II 230, 71/2 (7) Mutu allikas tekkis mutikäikudest Karja 1939 Ratla
Vaata 40606 RKM II 205, 442/3 (22) Tagavere küla nimi- viimane verevalamine pärast Maasilinna langemist küla all raba serval Rahvas peidus Koigi rabas. Jaani 1965 Tagavere
Vaata 40605 ERA II 201, 479/83 (1) Triigi mõisa eelajaloo ümbrus: Paaste mõis, Mujaste k, Kiriku kivide küngas, leinakased Aruste arus, Triigi nina, rookopli kaev külaaseme juures
Karja 1937
Vaata 40603 ERA II 234, 249 (5) Tarva küla heinamaal, nimega Veskialune, asus kunagi vesiveski, tänapäeval on alles vaid veskikivid. Mihkli 1939 Tarva
Vaata 40602 ERA II 234, 247 (1) Sepa talu põlluäärne. Sarapuu-ja lepapõõsad. Mihkli 1939 Tarva
Vaata 40601 ERA II 234, 171 (3) Karumurru metsa nimesaamise lugu. Talumees kohtas metsas karu, kes tappis hobuse, aga mees jäi ellu. Audru 1939 Soomra
Vaata 40600 ERA II 234, 160/1 (6) Põhara külas elas tark arst, kes tervendas sõnadega haige hobuse. Audru 1939 Põhara
Vaata 40599 ERA II 234, 157/60 (5) Nõmme talus elas tuntud arst Pilli-Toomas, kes ravis inimesi sõnade ja puudutustega. Audru 1939 Eassalu
Vaata 40598 ERA II 234, 149 (9) Eessalu küla tige mees luges sõnad ja muutus hundiks, et minna naabrile kätte maksma, aga hiljem unustas hundist vabanemise sõnad ja jäigi igavesti hundiks. Audru 1939 Eassalu
Vaata 40596 ERA II 234, 54 (12) Tõstamaa koolimajas on nähtud suurt punaste käte ja musta peaga vaimu, keda peetakse paruni vaimuks Tõstamaa 1939 Tõstamaa asundus
Vaata 40595 ERA II 234, 33 (19) Soosilla metsas Tõstamaa rüütlimõisa lähedal juhtunud palju tondilugusid Tõstamaa 1939 Laagitsa
Vaata 40593 ERA II 233, 171/3 (2) Kaks Räägi tüdrukut läksid Kogula mõisa teole. Üks tegi end hundiks, murdis varsa ja võttis varsaliha kaasa ning pakkus seda teisele tüdrukule, kes keeldus, selle peale põletas esimene tüdruk ta näo. Valjala 1939 Kalju
Vaata 40592 ERA II 233, 118 (3) Katk tappis Saaremaal kõik saarlased Püha 1939 Ariste
Vaata 40591 ERA II 233, 33/5 (1) Talumees nägi Suuresilla jões kivil istuvat ja juukseid kammivat naist, keda peeti uppunud tütarlapse vaimuks. 1939
Vaata 40589 ERA II 233, 224 (9) Kalli küla karjamaal asub Kokakivi, mille Suure Tõllu naine pillas maha, kui üritas seda saunakiviks viia Valjala 1939 Kalli
Vaata 40583 AK Krj: KK, Leinbok 1922, 71-72 Metsavahikoht ja Metsa varete, kivihunnikud, kus arstimas käidud Karja 1922 Asuka Krj_Asuka_01
Vaata 40580 ERA II 233, 559/61 (7) Audla ja Kurdla nõiad saadavad üksteisele haigusi. Kurdla nõid sureb ja ilmub Audla nõiale mäel vastu. Audla nõid päästetakse. Pöide 1939 Jõe küla
Vaata 40578 ERA II 233, 380/1 (19) Taaliku mõisa männikus ja ümbruses olid kunagi Linnaka talud, mis nüüdseks hävinud ja metsastunud. Oolu põllul vanasti jäme pärn, kus rebased poeginud. Jaani 1939 Taaliku
Vaata 40577 ERA II 233, 371 (3) Kõinastu ja Muhu saare vahel ohtlik koht. Uppunud palju loomi. Karjane valvab. Jaani 1939 Kõinastu
Vaata 40576 ERA II 233, 336/7 (4) Ristimäel asuvast vanast katkuaegsest surnuaiast leitakse tänaseni palju surnuluid. Katk neiuna hobuse seljas Jaani 1939 Ööriku küla
Vaata 40574 ERA II 233, 306 (5) kontrolli lk Sõja ajal visati Hooste hauda sõjariistu ning sinna sõideti autode ja mootorratastega.
Valjala 1939 Väljaküla
Vaata 40573 ERA II 233, 306 (4) Naine kohtas öösel Hooste haua juures suurt halli koera, kes pistis oma külma nina naisele pihku, pärast mida kadus solinal vette. Valjala 1939 Väljaküla
Vaata 40571 ERA II 233, 305 (1-3) kontrolli viidet Kutsar uputas tõlla härra ja hobustega Uue-Lõve veski juures asuvasse veekogusse ja sellest sai nime Hooste haud. Põhjatu, seal nähtud neitsit ja näkke. Valjala 1939 Väljaküla
Vaata 40570 ERA II 233, 255/6 (19) Kalli külas tappis katk terveid peresid, jättes elama vaid tugevamad mehed, kes matsid surnuid. Valjala 1939
Vaata 40562 ERA II 233, 232/4 (16) Hundid tapsid metsas noore pruudi, peigmees mattis ta kiriku kalmistule. Metsa raiuti 5 männile ristid, ristipuud andsid kohale nime Viieristi mets. 1939
Vaata 40561 ERA II 233, 227 (13) Kalli külas käis ringi katk ja sisenes ainult nendesse taludesse, kus uks lahti. Valjala 1939 Kalli küla
Vaata 40560 ERA II 233, 210/1 (23) Kalli külas liikus katk inimese kujul talust tallu, tappes peresid ja jättes ellu vaid matjad.
Valjala 1939 Kalli
Vaata 40559 ERA II 233, 201 (6) Koigi järve ääres läinud kaks saksa metsas tülli ja neednud selle paiga. Pöide 1939 Koigi
Vaata 40557 ERA II 233, 194/5 (13) Mäemõisa kruusaaugust leiti pronksist sõlg, luukere ja odaots, mis toimetati erinevatesse asukohtadesse. Valjala 1939 Rahu küla
Vaata 40554 ERA II 233, 169/70 (1) Kuke Jaan üllatas kõrtsis ja kirikus rahvast erinevate veetempudega. Valjala 1939 Kalju küla
Vaata 40553 ERA II 233, 155/6 (18) Kõnnu külas kardeti Mihkel Puud, kes teadis ussisõnu Valjala 1939 Kõnnu
Vaata 40552 ERA II 233, 147 (5) Kuressaare–Kuivastu maanteel nähti öösel musta olendit ja hommikul samas paigas leiti pohlamarju. Püha 1939 Kõljala küla
Vaata 40551 ERA II 233, 138/9 (14) Valjala külas elanud ravitseja Pätsuniidi Liisu aitas jalutud mehed jälle kõndima ja pidi tõestama oma väge kohtus. Tõestas ja ta vabastati. Valjala 1939 Valjala
Vaata 40547 ERA II 233, 96/7 (1) Hobusepoiss Jüri Arro kuulis öösel mõisa metsas hirmsaid hääli. Hommikul kinnitasid mõisahärrad, et see oli metshaldjas, kes käibki sealt mööda. Püha 1939 Reeküla
Vaata 40546 RKM II 86, 452 (28) Kaali järve sügavust mõõdab Kaali mõisnik pika kuusega, mis kadus sinna Püha 1959 Kaali Pha_Kaali_01
Vaata 40545 RKM II 86, 451 (23) Karja kiriku ehitamine, suu ammuli vahtinud Linnuka mees ja naine tehtud lakke Karja 1959 Karja kirik
Vaata 40543 RKM II 86, 618 Tantsuplats ja kiik, kino Karja 1959 Ratla Krj_Ratla_01 ?
Vaata 40539 ERA II 232, 629 (l) dublett Tõlluste küla Peetsi talu väljal Suure Tölli puistatud kivid. Suur Töll tassis kive, kivid kukkusid põllest välja, üritas tagasi võtta. Kividele jäid tema sõrmejäljed. Püha 1939 Kõljala küla Pha_Iilaste_01
Vaata 40538 ERA II 232, 624/5 (18) Läbara küla nõid Simmu Jüri suri remmelga all Mõntu mõisa pargis. Siis tõusis tugev tuul, mis paiskas ümber 12 tuulikut ja murdis remmelga kaheks. Jämaja 1939 Läbara
Vaata 40537 ERA II 232, 622/3 (15) Mõntu sadama küngas oli piirikupitsaks ja rahva ravipaigaks kolmele vallale. Sealt toodi puutükke, mulda, vett ja taimi. Samas ka silmaallikas vooluga põhjakaarde. Jämaja 1939 Läbara, Läbara ?
Vaata 40536 ERA II 232, 619/20 (12) Talurahvas peitis end Mäebe küla mõisa hobuste tallis katku eest. Keskööl tuli katk valge inimese kujul ja tappis inimesed. Last imetanud ema jäi ellu. Jämaja 1939 Mäebe
Vaata 40532 ERA II 232, 585/6 (15) Tamsla tallu ilmus sõjamees ratsahobuse seljas, kaelas hõberublad. Peremees tapab naisröövli. Raha maeti tamme alla maha, rahatuli, hiljem taheti jaanipäeval välja kaevata, kaevaja nägi hunte ja suri. Anseküla 1939 Kaimre
Vaata 40531 ERA II 232, 573/5 (2) Lõmala soo varem läbimatu, endine järv, mets. Varem olnud seal linnus. Anseküla 1939 Lõmala
Vaata 40529 ERA II 233, 19/21 (3) Vanapagan muutub hobuseks, võtab neiu selga ja tahab teda röövida. Suur-Tõll kuuleb kisa, lööb vanapagana pea maha ning hobusekuju kivistub tee äärde. Kaarma 1939 Tõlli küla
Vaata 40522 ERA II 232, 547 (9) Pikassoos oli männimets, mis põles maha ning mille tagajärjel tekkis soo. Kärla 1939 Kõrkküla
Vaata 40514 ERA II 232, 520/4 (15) Metsas suur kuusk, mille küljes naelad. Selle külge riputasid teolised oma leiva, et hundid leiba ära ei sööks. Mõisnik süüdistas teolisi, et selle pärast läksid hundid mõisa. Mõisnik peksis teolisi selle sama puu küljes. Ümbrus sellest punane. Üks teolistest poos ennast puu küljes üles. Muhu 1939 Pädaste ?
Vaata 40513 ERA II 232, 519/20 (14) Karjapoiss unustas lehma metsa ja kartes mõistahärra kurjust, poos ennast kadaka külge üles. Poisi ema iga päev käis puu juures nutmas ja puu kasvas väga suureks. Muhu 1939
Vaata 40512 ERA II 232, 514/5 (10) Mäel olev ohverdamispaik, aukudega ohvrikivi ja suur tamm Muhu 1939 Raegma
Vaata 40511 ERA II 232, 512/4 (9) Mäele ristikivi alla neiu peitnud varanduse, aga keegi ei tea täpsemalt kuhu. Muhu 1939
Vaata 40510 ERA II 232, 499 (27) Rahaauk Laimjala endise mõisa karjamaal - sügav auk kaetud laia paekiviga. Keegi uudishimulik lõhkunud pae püssirohuga, aga ei leidnud raha Pöide 1939 Laimjala ?
Vaata 40503 ERA II 232, 485 (16) Kaks katkuaega. Peale katke leidsid teineteist kaks inimest suitsu järgi, sest inimesed näitasid tule järgi, kes ellu on jäänud. Karja, Pöide 1939 Angla
Vaata 40502 ERA II 232, 483/5 (15) Randvere küla esimene talu oli Tõnise. Selle talu esimesed elanikud võtsid Tahulast koju kaasa küüraka poisi. Tema läks elama Viltina külla, kus tema talu sai nimeks Kõrvera Pöide 1939 Randvere
Vaata 40500 ERA II 232, 477/9 (13) Kalmumäel viskas mees kirve rahatule poole ja ruttas koju. Kirves lendas mehele järgi. Nägi unes, et tuleb minna varandusele järgi ja sai ka sealt hõbedat. Pöide 1939 Randvere?
Vaata 40499 ERA II 232, 473/4 (10) dublett (kontr lk) Põõsas, mida puudutades sai vistrikud. Vistrikke sai põõsa abil ka ravida. Kes proovinud põõsest maha võtta, saanud vistrikud ja jätnud põõsa puutumata. Pöide 1939 Randvere
Vaata 40497 ERA II 232, 454/5 (22) Mees, kes nägi vee pealt inimeste haigusi. Suur rahva poolehoid. Jämaja 1939
Vaata 40495 ERA II 232, 432/3 (11) Koht, kuhu pidi viskama oksarao, kui sellest kohast mööduti. Sinna kogunes risuhunnik, mis maha põles. Mõisnik ehitas asemele majakese, mille nimeks sai Resugu. Jämaja 1939 Kargi ??
Vaata 40494 ERA II 232, 420/2 (5) Pärast Katku jäi alles üks vanapoiss, kellelt Suur Tõll mesilasi laenas, et Vanapagan Saaremaalt välja ajada. Jämaja 1939 Mässa
Vaata 40493 ERA II 232, 405/7 (43) Mees varastas kuke ja küpsetas kukke ning laulis. Sealt tuli ka ta nimi Kuke-Kusta. Ostis ja müüs hülgerasva. Armastas viina juua.Tegeles ka nõidustega. Inimesed hoidsid temast eemale. Kihelkonna 1939 Kihelkonna
Vaata 40492 ERA II 232, 399/401 (38) Kolm meest läksid pealuud välja kaevama, et selle kaudu leida asju. Tuul puhus mehed haualt minema ja hirmust mehed kaevasid haua uuesti kinni. (Must arheoloogia) Mustjala 1939 Mustjala
Vaata 40491 ERA II 232, 384/5 (30) Katk mängis poisina piiberlehega pilli ja kõik kes kuulamas käisid, surid. Kihelkonna 1939 Kehila
Vaata 40490 ERA II 232, 384 (29) Naine hakkas hundiks, aga käis ikka oma last imetamas. Mees muutis kivi, millel naine istus kuumaks. Hundinahk kõrbes ära ja naine pidi hakkama inimeseks. Kihelkonna 1939
Vaata 40489 ERA II 232, 382/3 (28) Vabadiku tütarlapse ema muutis pulmalised huntideks. Kihelkonna 1939
Vaata 40488 ERA II 232, 376/7 (23) Mees kes ravis inimesi ja loomi. Ravis hamba ehmatamisega. Kihelkonna 1939
Vaata 40487 ERA II 232, 374/5 (21) Mees ennustas viina pealt. Osad uskusid, et kuulas jutte pealt ja sellepärast teadis inimeste minevikust rääkida. Kihelkonna 1939 Rootsiküla ?
Vaata 40486 ERA II 232, 360/1 (4) Kivi sees neljakandiline auk. Sinna kogunenud vihmaveega raviti silmi. Arvati, et Kalev oli selle peal istunud. Kihelkonna 1939 Viki
Vaata 40485 ERA II 232, 354/5 (35-35a) Laid, kus kalamehed said palju kalu. Pidid rääkima meremeeste keeles ja kalu ei tohtinud hüüda nimepidi. Muhu 1939
Vaata 40484 ERA II 232, 348/9 (30a) Maahaldja kivi, millelt paluti abi haigustega. Lähedal olevast põhjakaarde voolavast allikast saadi silmarohtu. Muhu 1939 Painase
Vaata 40483 E 14899/14904 Paljudest vanadest kohtadest Rõuge khk-s: Kuninga allik, (K)Rigulipalu, Neitsi allik, kalmed jne Läti, Rõuge 1895 Haanja, Kangsti, Krabi, Matsi, Pulsti, Vana-Roosa, Viru Rõu_031, Rõu_032, Rõu_123, Rõu_Paganamaa_02, Rõu_129, Rõu_142; Rõu_Kikkaoja_01, Rõu_146, Rõu_Kangsti_04
Vaata 40480 ERA II 232, 345/6 (27) Paljale arumaale külvati puuseemned ja sinna kasvas mets Paljaaru männik Muhu 1939
Vaata 40479 ERA II 232, 342/3 (25) Raagi männi asemel oli kunagi mõis, kus elas kaks vanapreilit. Ühel talveõhtul tõi tundmatu mees neile lapse kasvatada. 12 aastat hiljem tuli mees ja tahtis oma last tagasi. Nende vahel oli võitlus, kus mees, laps ja üks naine hukkusid. Ellujäänud naine mattis teise naise lapsega lossiaeda. Muhu 1939 Liiva
Vaata 40478 ERA II 232, 341/2 (24) Võlla küla põllu hiietamm oli kunagi ohvripuu, pärast poodi selle küljes inimesi. Muhu 1939 Võlla
Vaata 40477 ERA II 232, 340/1 (23) Lalli küla maahaldja kivi juurde ei tohtinud minna, sest muidu sai sealt haigusi. Et seda vältida, jäeti kivi juurde raha, metalli jm. Ravimiseks kasutati haigel kohal soola ja põletati see kolmel tuleasemel. Muhu 1939 Lalli
Vaata 40476 ERA II, 335/9 (21-22) Mees nägi unes, et peab Lõkitseja kivi juures kaevama ja leiab varanduse. Kohale minnes istus kivi otsas must koer. Mees põgenes koju. Keegi teine lõhkus kivi ära ja leidsid sääreluud risti. Muhu 1939 Rässa
Vaata 40467 ERA II 232, 334/5 (20) Tuluke, mis hüppas üle aia ja veeres merre. Mees, kes nägi, ehmatas ja jäi haigeks. Teine kord hüppas tuluke merest maja poole. Muutus suureks, väikseks, plahvatas kaheks ja läks kokku tagasi. Pärast läks mäe poole. Muhu 1939 Rässa
Vaata 40466 ERA II 232, 333/4 (19) Arst Mardi Joaen õpetused, kuidas hambavalu ravida ja ussihammustust. Oskas ainsana Seitsme Moosese raamtut lugeda. Seda lugedes kutsus rästikud metsast välja ja nõidus naisel konna kurgust välja Muhu 1939 Võiküla
Vaata 40465 ERA II 232, 332/3 (18) Arst Mardi Joaen ravis ükskord lehma, andis sammalt nuusutada, luges sõnu ja ehmatas teda püssipauguga. Loom suri ikkagi ära. Muhu 1939 Võiküla
Vaata 40464 ERA II 232, 329/30 (16) Pisike, aga tugev mees Mihkel, kes ravis loomi, kes olid kurjast vaimust vaevatud. Ennustas ka sõda ette. Muhu 1939 Simiste
Vaata 40459 ERA II 232, 318/9 (8) Rootsi kuninga tütar sai surma Muhus toimunud lahingus. Rässa Lõkitseja kummitab merel ja rannas ja vaatab Rootsi poole. Muhu 1939 Rässa
Vaata 40458 ERA II 232, 309/11 (2) Poiss poos end üles kadaka küljes, kuna kartis mõisnikku. Poisi ema iga päev nuttis puu juures ja selle pärast puu kasvas suureks Muhu 1939 Pädaste
Vaata 40457 ERA II 232, 307/9 (1) Metsas kasvas kuusk väga suureks, sest selle külge sidus mõisnik teolised ja peksis neid, kuna nende pärast läksid näljased hundid tema loomi murdma. Muhu 1939 Pädaste
Vaata 40455 ERA II 232, 289/91 (56) End uputanud meremehe tõttu ei saa merest enam head kalasaaki Mustjala 1939 Mustjala
Vaata 40454 ERA II 232, 271/2 (48) Seal kus mees käis, seal inimesed surid katku Pöide 1939 lokaliseerimatu
Kokku 15462 (lehekülgi 155) | Näitan 1-100  
       Edasi > Viimane >>