Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | ERA II 234, 581/5 (12) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | ERA II 234, 581/5 (12) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k., Sepa t. - Maimu Kalmuk, Pärnu II Progümnaasiumi õpilane < Leenu Brackmann, 79 a. (1939) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:ERAKöide:IILK1:581LK2:585Pala:12 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1939 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | rand | ||||||||||||||
| Žanr | j | ||||||||||||||
| Jututüüp | Treimani mereranda maeti kunagi inimesi, hiljem leitud luid, juuksepatse, helmeid jms. | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Treimani rand | ||||||||||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Häädemeeste | ||||||||||||||
| Vana küla | Treimani | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Treimani mererannas töötas ennem saeveski. See lammutati alles hiljuti. Muidugi polnud kõnesolev veski pärit vanast ajast. Nüüd on sinna ümbrusse tuisanud juurde palju liiva ja liivaluiteidki. See koht on juba vanastigi olnud kaetud luidetega, mida tekitanud tugevad mere poolt puhuvad tuuled. Seda saeveski ümbrust kutsutud rahva poolt madruste hauaks. Kui randauhutud meremehi pole julgetud matta surnuaeda, hakatud neid maasse paigutama sinna mere äärde liivaluiteisse. Veel varasemast ajast kõneldakse seda, et katkuajal maetud sinna ka katkuohvreid. Viimastel aegadel on hakatud huvi tundma nende muidu nii tühiste luidete vastu; on kaevatud natuke ja nähtavale on tulnud inimeste luid ja konte. Leiud maetud kõik Treimani kabelisse altari alla. Umbes viiekümne aasta eest leitud huvitavaid asju: kaks juuksepatsi. Üks olnud blond, teine brünett. Meretuul tuisanud liivaluited natuke maad eemale ja siis tulnud nähtavale konte ja ka need kaks juuksepatsi. Kõik leiud maetud Treimani kabelisse. Pääle nende leidude nähtud seal siniseid ja rohelisi helmeid, mis samuti liivast välja tuisanud. Vanarahvas nimetab neid katkuaegseiks helmeiks. Tükk aega kõneldud madruste hauast leitud imelikest juuksepatsidest ja helmeist. Õhtuti pole julgetud kunagi sealt mööda minna. Alati olevat usutud, et seal merimehed öösel söövad ja laulavad. Mõned isegi kuulnud lõbusaid madruste lauluviise. Salaja viidud luidetele siis toitu ja hiljem pole kuuldudki enam laevameeste laulu. Siinsed elanikud ei salli heameelega veel praegugi neid luiteid ja mõned vaatavad kõõrdi võõraile suvitajaile, kes ei küsi midagi madruste hauast ja päevitavad just seal kohal luidete vahel. |
|||||||||||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||||||||||
| Treimani mererannas töötas ennem saeveski. See lammutati alles hiljuti. Muidugi polnud kõnesolev veski pärit vanast ajast. Nüüd on sinna ümbrusse tuisanud juurde palju liiva ja liivaluiteidki. See koht on juba vanastigi olnud kaetud luidetega, mida tekitanud tugevad mere poolt puhuvad tuuled. Seda saeveski ümbrust kutsutud rahva poolt madruste hauaks. Kui randauhutud meremehi pole julgetud matta surnuaeda, hakatud neid maasse paigutama sinna mere äärde liivaluiteisse. Veel varasemast ajast kõneldakse seda, et katkuajal maetud sinna ka katkuohvreid. Viimastel aegadel on hakatud huvi tundma nende muidu nii tühiste luidete vastu; on kaevatud natuke ja nähtavale on tulnud inimeste luid ja konte. Leiud maetud kõik Treimani kabelisse altari alla. Umbes viiekümne aasta eest leitud huvitavaid asju: kaks juuksepatsi. Üks olnud blond, teine brünett. Meretuul tuisanud liivaluited natuke maad eemale ja siis tulnud nähtavale konte ja ka need kaks juuksepatsi. Kõik leiud maetud Treimani kabelisse. Pääle nende leidude nähtud seal siniseid ja rohelisi helmeid, mis samuti liivast välja tuisanud. Vanarahvas nimetab neid katkuaegseiks helmeiks. Tükk aega kõneldud madruste hauast leitud imelikest juuksepatsidest ja helmeist. Õhtuti pole julgetud kunagi sealt mööda minna. Alati olevat usutud, et seal merimehed öösel söövad ja laulavad. Mõned isegi kuulnud lõbusaid madruste lauluviise. Salaja viidud luidetele siis toitu ja hiljem pole kuuldudki enam laevameeste laulu. Siinsed elanikud ei salli heameelega veel praegugi neid luiteid ja mõned vaatavad kõõrdi võõraile suvitajaile, kes ei küsi midagi madruste hauast ja päevitavad just seal kohal luidete vahel. |
|||||||||||||||
| Lisaandmed | |||||||||||||||
| Tekstimärkus | Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda | ||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 40654 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Kristo Villem | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 01.12.2025 | ||||||||||||||
| Kontrollimiskuupäev | 06.06.2025 | ||||||||||||||
| Lisatud | 05.06.2025 13:42 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 01.12.2025 12:42 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | ERA II 234 | ||||||||||||||
| Säilik | |||||||||||||||
| Pala | |||||||||||||||