Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | ERA II 201, 479/83 (1) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | ERA II 201, 479/83 (1) < Karja khk., Leisi v., Oitme k., Männiku t. – Mihkel Männik (1937) | ||||||
| Viite osad | Kogu:ERA IIKöide:201LK1:479LK2:483Pala:1 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1937 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | maastik, kirik, mõis, küla, puu, kaev | ||||||
| Muud märksõnad | asustus | ||||||
| Žanr | topon, andm | ||||||
| Jututüüp | Triigi mõisa eelajaloo ümbrus: Paaste mõis, Mujaste k, Kiriku kivide küngas, leinakased Aruste arus, Triigi nina, rookopli kaev külaaseme juures |
||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Leisi õigeusu kirik | ||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||
| Kihelkond | Karja | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Triigi mõis | ||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||
| Kihelkond | Karja | ||||||
| Tekst | |||||||
| Triigi mõisa eelajaloo ümbrus, ja viimane asend. Saaremaa on geoloogiliselt kaheks osaks jautatud, mida vaatleja silm hõlpasti võib tähele panna, vahet tehes: Kõrgema alus.-paese pinnaga põhja poolset rannik-maad, ja Lõuna pool asuvat madalat kaugele saare sisse lõikavate lahtede, poolsaarte ja meresaarekestega üle külvatud ranna äärt, kus roo lahed sügavale, maa sisse lõikavad ja põllu mulla kiht palju sügavam, kui see põhja poolses osas on. sellepärast võib arvata et põhjapoole Saaremaa ka enne inimsoost asustatud oli ja lõuna rannikut nimetati sell ajal: Tali laid, Siigsaar, Roomasaar (pag. 480) Kuresaar j.n.e. Selle vastu oli aga põhja Saaremaa osa tihedasti asustatud. Leidus põllu harijaid, kalamehi, mere mehi kes laevadega kaugemale sõitsid, võib olla isegi mereröövlid võisid olla, - Tummadeks tunnistajateks on järele jäänud ainult ahjude jätised, (ahervered) kus kilgid veel pesitsevad, suvel, oma ühe-toonilise lauluga inimsugu praegugi üllatavad. Mina ei ole geoloog ega krooniker. Olen kehvade vanemate võsu kelle pea mureks on igapäävane leiva kannikas, kuid siiski julgen mõnda märkida mida vanematelt inimestelt kuulnud, tähele olen pannud, ja oma arvamist eespool avaldan. – Karja kihelkonna piir on pikuti mööda saare rannik-maad ja hommikupoolse ossase on kuuluvad külad: Paaste, Jõiste, Mojaste, Hiievälja, Nihatu, Tareste, Aruste, Viiraküla, Õeste, Moosi ja Oitme külad. Eelaeg jäägu ajaloolaste teada, kuid üleval toodod külade nimetused lasevad oletada, et need on tõesti Eesti nimed ja igi vanad. Mida esitavad need nimetused? – Ainult teid. teedevõrku – Paastes olid tähtsamad paemurru pindala, isegi Leisi kiriku ehitis kivid on säält toodud. Moosi ja Oitme külade vahel, tee äres on küngas mis kannab „Kergu kivide” nimetust, kuhu suuremad koormad on suvel maha lautud et talvel üle Oitme paju heinamaa Leisi kiriku ehitus platsile vedada. Jõiste nimetus tuleb jääteest (jäine tee). Jõiste asub paraja maandumise kohale Oitme lahest ja hommiku poolt uhtusid Järve küla järve lained küla piire kuna talvel üle järve ja sellgseoses olevate soodega sai „jäisteed” kasutada igasse külge. Mojaste asub lahe kaldal, kuhu W. – N.W. ja Nordi tuuled-tormid palju meremuda maale uhub. (Saarlane nimetab muda – moja’ks. Moja koorm, moja hunnikas). Hiievalja, - See nimetus räägib juba isegi oma eest. Nihatu nimetus leidub ka Suurelmaal ja Tareste nimetus oleneb „tare’st”. (pag. 481) Aruste küla asetsem lõuna hommiku (S.W.) pool suuri karja arusi ja külase suunduv tee läheb läbi karja arude mis läbi Õeste ja Aruste karjamaade lookleb. Õeste lubab oletada õde. Saarlased nimetavad ka sõsar ja meelitus nimeks on „Sõss”. Õeste-vennaste kodu ja nende lapsed hüütakse aga nii. Hiljem peatun mina Oitme ja Moosi küla nimetuste juures. Sakslaste Saaremaale tulekuga on risti usu alg ajal tekkinud nimetused Parasterort, Fekkerort, Blauberg ja kõige uuem veel 1901-1902 aastal Leisi külje alla Charlotenthal. Karja kiriku „kuuland” pole muud kui lehmakarjamaa (Kuhland), kuid nendest edespidi. Minu õde elab Mätja külas. Kui õde vaatama lähen kasutam kõige õigemat teed, läbi metsade ja karjaarude. Teel läbistades vaatlen kohti mis nimetakse tagupold, Kunnupõld siis linna ja kloostri voi kiriku mägi. Põllu nimelised alad on mägede vahel madalikud, ja ühe künka lõunapoolses servas on kokku vajunud kaevu augud, ja maja vundameidi taoliselt ritta asetatud kivid ei paku palju huvi. Huvi alaks oli alati minule Oeste ja Aruste arus kasvad üksikud leinakased, milliste vanadust ei saa alla kahte-kolmesadat aastad hinnata. Nende meetri pikkused loodis alla rippuvad oksad mängisivad lehvides kerges suve tuules oma maheda kohinaga ja tahtmata hakkasin ka mina häälistama: „Üks kask meil kasvis õues…” Niisugust kaskedega karjamad ei leidu enam tervel Saaremaal. 1890 aasta 10 augustil v.k.j. murdis S.O. vägev torm neid puid nii palju maha et iga Oeste talu peremees saanud 10 kaske aga nüüd hävitakse nad viimaseni… Oeste ja Aruste külade lapi talud pandi ühte tükki. Tüheldati ka ühis karjaru. Et kased ka ühised olid siis sisiseb saag ja kajavad kirve (pag. 482) hoobid et iga-peremees oma osa kätte saaks; vist 1937 aasta suvi ei paku enam seda ilusat pilti: arva kaskedega ülekülvatud aru, mille kasvu ja kosumise aeg on arvatavasti mõne suure katku ehk sõja järel tekkinud et loomad neid pole hävitanud. Pääle Pamma lahingu hakkasid sakslased, rüütlid maast kinni haarama ja üks „Kuno” nimeline rüütel on omale võtnud üleval nimetatud koha, Õeste karjamaal, mis kunnu põlde nime kannab. Nagu näha, ei tahtnud esi algel põliseid elanikke kõrvaldada, kes neid muidugi orjasid. Arvata võib, et mägede vaheline asend ei olnud Kunole kohane. Nägin poisikesena Õeste koolist kevadel lume sulamise tulles, et Kunopõld oli 1887 aastal paari jala sügava veega täidetud. Võib ka teisi põhjusid olla, mis sundisid kuunot üle kolima, Paaste. Kus kohas Paastes tõeline mõisakoht asetseb, selle üle tahan tulevikus vanematelt inimestelt küsida, teatavasti on see kuskil Lõiste ja Paaste külade vahel mere rannal, nimetakse praegugi väravat, mis Lõiste küla põldude ja maantee ääres, „Mõisa väravaks nimetatakse. Kui kaua „Paaste mõisa” on sääl olnud, sellest vaikib ajalugu ja rahvas on täädmata. Nüüd siirdub sama Kuuno, või ta järeltulijad juba rasvasema suutäie järele, ja see on praegune Triigi mõisa asend. Siit puistati välja põlised peremehed Eestlased. Seda tõestavad veel praegugi Triigi mõisa päralt olevad heinamaa nimetused, nii kui Käsperi niit, Oti niit, Juusto niit ja Laasumaa. Triigi piir ehk Triigi nina on Paaste ja Pammana vahel pea pool saarena meres ja ainult senna mere äärde on jäetud veel kolm talu kohta. Nende nimed olid: Nina Jaani, kase Tooma ja Nina Laasu. Viimane on minu esiisade talu. Säält on minu isa 2 aastase poisikesena, lese ema kahe noorema venna ja kahe õega (pag. 483) 1849 aastal sunnitud lahkuma. Ära on võetud kõik minu esivanemate varandus: kaks paari härgi, kolm hobust, kariloomad lambad põllu ja sepatöö riistad kala võrgud üldse kõik liikuva ja liikumata varandus. Nägin veel leiva lõimet mõisa köögis oma esivanemate pärandusest ja osa ostis 1888ndal aastal selle aegse mõisniku Carl von Poll’i käest tagasi minu esivanemate käsikivid, mis mull mälestuseks praegugi alles on. nii palju on tervest talu varandusest tagasi saadud, et minu isavenna Kustu Männikule on Carl von Poll annud „Leeri koti” see on 16 aastaselt leeris olles mõisa poolt leiva saanud, neljaks nädalaks. Seda isa-isade kurbmängu kirjeldan pikemalt oma eluloos kui see huvitab, aga nüüd kirjeldan endistest Triigi mõisnikest ja oma ümbrusest. Joosep Mägi kes praegu alles elab (sünd 1860 aastal) on poisikese põlvest Triigi mõisast orjanud: käisin mina mineval pühapääval (s.o. 14 veebr 1937) usutlemas, ja oma isa Kaarel Männiku (surn. 1911 a 10 Märts) järele märgin, mis meelde on jäänud. Joosep Mägi on kuulnud endise mõisa valitseja Kaarel Saare käest: Tema üteluse järele olenud esimise mõisniku nimi „Rik” (vist Stryck) teine „Pat” (patkul) kolmas „Tageberi” (Stackelberg) ja kolm põlve Poll’isi.” Stryck’ist on arvatavasti tuletatud „Triigi” nimetus. Mina nägin Gustav Medri käes olevat vanat triigi mõisa kaarti mis Ekateriina II ajast pärit, anti sell ajal välja „Креисостная управа”. Siis esimene kaart on tehtud Staekelbergi nimele ja Pollid omandasid ostu teel mõisa Stackebergilt. Sellel kaardil ei olnud enam suurt kalameeste küla mille asend on mõisast N.W. suunas rookopli kaevu juures. Nimetatud kaev on kuulunud selle aegsete kala meestele ja 1888-1889 suvisel olin mina Triigi mõisas karjas, siis oli kaev alles kordas. /.../ |
|||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 40605 | ||||||
| Sisestaja | Mari-Ann Remmel | ||||||
| Sisestuskuupäev | 06.11.2025 | ||||||
| Lisatud | 06.11.2025 15:09 | ||||||
| Viimati muudetud | 06.11.2025 15:09 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | ERA II 201 | ||||||
| Säilik | |||||||
| Pala | |||||||