Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | ERA II 234, 157/60 (5) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | ERA II 234, 157/60 (5) < Audru khk., Võlla v., Eassalu k., Nõmme t. - Leili Tamm, Kihlepa algkooli õpilane < Karl Tomson, 74 a. (1939) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:ERAKöide:IILK1:157LK2:160Pala:5 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1939 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | talu | ||||||||||||||
| Tegelased | nõid/ravija | ||||||||||||||
| Žanr | j | ||||||||||||||
| Jututüüp | Nõmme talus elas tuntud arst Pilli-Toomas, kes ravis inimesi sõnade ja puudutustega. | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Nõmme talu | ||||||||||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Audru | ||||||||||||||
| Vana küla | Eassalu | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Üks vanaaegsetest arstidest ja tarkadest, kelle kuulsus ulatas üle poole Pärnumaa, oli Toomas Tomson, elukoht Eassalu külas Nõmme talus. Rahva suus üldiselt tuntud Pilli-Tooma nime all. Selle nime saanud ta järgmiselt, et keegi torupillimängija kusagil laadal Tooma ära pahandanud. Toomas pannud torupilli hääled kinni, ei olevat enam piuksugi tulnud. Pole enne mänginud, kui Toomale viina ostetud. Muide, Toomale ensele ei olevat Pilli-Tooma nimi meeldinud. Kui keegi abiotsijaist Tooma juurde tulnud ja küsinud Pilli-Tooma järele, juhatanud Toomas neid edasi. Inimesed kaugemal pole muud nime teadnudki. Kes abi otsima tulnud, neil pidanud viinapudel ka kaasas olema. See olnud tarvilik sõnade pääle lugemiseks, aga rohkem vist Toomale sissevõtmiseks. Üldiselt uskunud rahvas, et Toomas arstib sõnadega ja käega puudutamise ja silumisega. Minu vanaisa jutustas, kuidas tal kurk lapsena haige ja paistes olnud, et pole enam kuidagi hingata saanud. Isa viinud ta Tooma juure. Toomas võtnud ta põlve pääle, katsunud ja silunud kurku. Valu ja paistetus kadunud varsti ja hingamine läinud lahti. Tooma pojapoeg jutustanud, kuidas nooremehena ta jalg olnud põlvessilmani paistes ja punetand. Olnud nii valus, et pole võinud püksisäärtki vastu lasta. Kuigi ta vahekord Toomaga mitte just kõige parem pole olnud, julgenud ta Tooma poole abisaamisega pöörduda. Tulnud venna juure ja läinud selle seltsis Tooma juure. Toomas vaadanud korra jalga, löönud käed ümber jala, tõmmanud põlvessilmast kätega korra allapoole. Ta pole isegi Tooma käte puutumisest valu tundnud. Valu kadunud ja paistus alanenud. Toomal aga olnud siiski suur kapi rohte täis. Kui mõnel loomal täid seljas olnud, võetud neid säält, pandud püssi. Tõmmatud hundi kõri püssiraua otsa ja lastud läbi hundi kõri. Olgu nende asjadega, kuidas tahes, aga arst olnud ta ikka suur. Valu võtnud peaaegu silmapilkselt. Toomas ise elanud õige vanaks, 99 aastaseks ja surnud 1884. a. Meistermehena teinud ta enesele kirstugi valmis. Surm pole aga nii ruttu tulnud ja kirst lagunenud ära. |
|||||||||||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||||||||||
| Üks vanaaegsetest arstidest ja tarkadest, kelle kuulsus ulatas üle poole Pärnumaa, oli Toomas Tomson, elukoht Eassalu külas Nõmme talus. Rahva suus üldiselt tuntud Pilli-Tooma nime all. Selle nime saanud ta järgmiselt, et keegi torupillimängija kusagil laadal Tooma ära pahandanud. Toomas pannud torupilli hääled kinni, ei olevat enam piuksugi tulnud. Pole enne mänginud, kui Toomale viina ostetud. Muide, Toomale ensele ei olevat Pilli-Tooma nimi meeldinud. Kui keegi abiotsijaist Tooma juurde tulnud ja küsinud Pilli-Tooma järele, juhatanud Toomas neid edasi. Inimesed kaugemal pole muud nime teadnudki. Kes abi otsima tulnud, neil pidanud viinapudel ka kaasas olema. See olnud tarvilik sõnade pääle lugemiseks, aga rohkem vist Toomale sissevõtmiseks. Üldiselt uskunud rahvas, et Toomas arstib sõnadega ja käega puudutamise ja silumisega. Minu vanaisa jutustas, kuidas tal kurk lapsena haige ja paistes olnud, et pole enam kuidagi hingata saanud. Isa viinud ta Tooma juure. Toomas võtnud ta põlve pääle, katsunud ja silunud kurku. Valu ja paistetus kadunud varsti ja hingamine läinud lahti. Tooma pojapoeg jutustanud, kuidas nooremehena ta jalg olnud põlvessilmani paistes ja punetand. Olnud nii valus, et pole võinud püksisäärtki vastu lasta. Kuigi ta vahekord Toomaga mitte just kõige parem pole olnud, julgenud ta Tooma poole abisaamisega pöörduda. Tulnud venna juure ja läinud selle seltsis Tooma juure. Toomas vaadanud korra jalga, löönud käed ümber jala, tõmmanud põlvessilmast kätega korra allapoole. Ta pole isegi Tooma käte puutumisest valu tundnud. Valu kadunud ja paistus alanenud. Toomal aga olnud siiski suur kapi rohte täis. Kui mõnel loomal täid seljas olnud, võetud neid säält, pandud püssi. Tõmmatud hundi kõri püssiraua otsa ja lastud läbi hundi kõri. Olgu nende asjadega, kuidas tahes, aga arst olnud ta ikka suur. Valu võtnud peaaegu silmapilkselt. Toomas ise elanud õige vanaks, 99 aastaseks ja surnud 1884. a. Meistermehena teinud ta enesele kirstugi valmis. Surm pole aga nii ruttu tulnud ja kirst lagunenud ära. |
|||||||||||||||
| Lisaandmed | |||||||||||||||
| Tekstimärkus | Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda | ||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 40599 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Kristo Villem | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 22.10.2025 | ||||||||||||||
| Kontrollimiskuupäev | 06.06.2025 | ||||||||||||||
| Lisatud | 05.06.2025 13:42 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 22.10.2025 15:11 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | ERA II 234 | ||||||||||||||
| Säilik | |||||||||||||||
| Pala | |||||||||||||||