Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 234, 143/7 (7)
Täisviide ERA II 234, 143/7 (7) < Audru khk., Võlla v., Eassalu k., Käspre t. - Nadeşda Kodasma, Kihlepa algkooli õpilane < Maria Kodasma, 53 a. (1939)
Viite osad Kogu:ERAKöide:IILK1:143LK2:147Pala:7
Kogumisaasta(d) 1939
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Nadesda Kodasma
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Maria Kodasma
Teksti sisu
Objekti liik soo/raba
Tegelased rahvas, haldjas, vaimolend
Žanr j
Jututüüp Haldjad kimbutavad kurje inimesi Neitsirabas, mille lähedal elas tütar, kellel oli palju kosilasi ja kes lõpuks abiellus.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Neitsiraba
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Audru
Vana küla Eessalu
Tekst
Vanasti nähtud Neitsirabas haldjaid. Aga mitte terves rabas, vaid teatud kohas. Ja kui oli sääl külas keegi kuri inimene, hakkasid haldjad teda kohe kimbutama.
Säälsamas raba ääres olnud talu. Sääl elanud ilus tütar oma isaga. Tütar olnud nii ilus, et teist nii ilust pole leitud terves ilmas.
Tütrel käinud palju kosilasi, aga ühtki ei võtnud ta vastu. Isa vihastas viimaks ja tahtis tütart lüüa.
Õhtul tulnud haldjad isa juurde ja ütelnud: "Miks tahtsid sa tütart lüüa?" Isa seletanud ära, et tütar ei võtvat kosilasi vastu, ütelnud haldjad: "Kuhu ta peaks siis kõik need kosilased panema, võtab ühe vastu, on teised kõik pahased ja kõiki ei saa ta ometi vastu võtta. Ta peab ootama, kuni tal pole rohkem kosilasi kui üks, siis võtab ta selle auga vastu."
Isa vihastanud ka haldjate üle ja tahtnud neid lüüa. Aga nägemata käsi tabas teda ennem, kui tema käsi haldjat ja ta kadus nagu maa alla.
Tütrele tulnud aga jälle kosilane ja selle ta võtnud vastu, sest rohkem tal enam ei olnud. Kuid sääl majas nad ei julgenud enam olla, sest isa vaim käis tihti kimbutamas neid. Nad läksid välismaale.
Kui nad surnud pole, siis elavad nad õnnelikult edasi. Hiljemini olevat sinna tekkinud laugas.
Redigeeritud tekst
Vanasti nähtud Neitsirabas haldjaid. Aga mitte terves rabas, vaid teatud kohas. Ja kui oli sääl külas keegi kuri inimene, hakkasid haldjad teda kohe kimbutama.
Säälsamas raba ääres olnud talu. Sääl elanud ilus tütar oma isaga. Tütar olnud nii ilus, et teist nii ilust pole leitud terves ilmas.
Tütrel käinud palju kosilasi, aga ühtki ei võtnud ta vastu. Isa vihastas viimaks ja tahtis tütart lüüa.
Õhtul tulnud haldjad isa juurde ja ütelnud: "Miks tahtsid sa tütart lüüa?" Isa seletanud ära, et tütar ei võtvat kosilasi vastu, ütelnud haldjad: "Kuhu ta peaks siis kõik need kosilased panema, võtab ühe vastu, on teised kõik pahased ja kõiki ei saa ta ometi vastu võtta. Ta peab ootama, kuni tal pole rohkem kosilasi kui üks, siis võtab ta selle auga vastu."
Isa vihastanud ka haldjate üle ja tahtnud neid lüüa. Aga nägemata käsi tabas teda ennem, kui tema käsi haldjat ja ta kadus nagu maa alla.
Tütrele tulnud aga jälle kosilane ja selle ta võtnud vastu, sest rohkem tal enam ei olnud. Kuid sääl majas nad ei julgenud enam olla, sest isa vaim käis tihti kimbutamas neid. Nad läksid välismaale.
Kui nad surnud pole, siis elavad nad õnnelikult edasi. Hiljemini olevat sinna tekkinud laugas.
Lisaandmed
Tekstimärkus Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 40647
Sisestaja Kristo Villem
Sisestuskuupäev 28.11.2025
Kontrollimiskuupäev 06.06.2025
Lisatud 05.06.2025 13:42
Viimati muudetud 28.11.2025 15:39
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 234
Säilik
Pala