Tartu-Võru rahukogu kriminaal-osakonna istangul laupäeval 24. veebr. oli arutusel kirjanikkude omavaheline vahekord, kusjuures vastamisi seisid: kaebajana luuletaja H. Visnapuu ja noorpoeet Mart Raud.

Viimane oli läinud sügisel ühe ennast puudutava H. Visnapuu arvustuse puhul, milles M. Raudi ja teisi nimetati muuseas "isehakanud arvustajaiks", pahaseks saanud ja "Postimehes" kirja avaldanud, milles H. Visnapuud "kohvikukultuuri eriteadlaseks" tituleeris ja peale selle väitis, nagu oleks H. Visnapuu oma luuletustekogu "Amores'i" kohta ise arvustuse kirjutanud, Richard Rohti sellele nime alla kirjutada lasknud ja siis "Postimehes" avaldanud.

Selle peale nõudis H. Visnapuu viibimata aukohut, mis ka ära peeti, kuid mille otsusele M. Raud ei alistunud, põhjendusega, et vahekohtu pidamises mõningad tähtsad vormivead ette tulnud.

Sellepeale andis H. Visnapuu asja kohtusse.

Kohtu eesistuja küsimise peale, kas ei sooviks pooled ära leppida, vastas H. Visnapuu volinik adv. Grau märkusega "raske on", M. Raud aga – vaikimisega.

Asja arutamisele asudes ei tunnistanud M. Raud ennast millegis süüdi. Tema kiri olnud provotseeritud H. Visnapuu haavavaist arvustustest "Loomingus" noorte kirjanikkude kohta. Tiitel – "kohvikukultuuri eriteadlane" olla täitsa põhjendatud sellega, et H. Visnapuu vähe aega enne tema kirja avaldamist "Vaba Maas" just kohvikukultuurist pikema artikli kirjutanud. Mis puutub aga Richard Rohti nime all enese raamatu kohta oma arvustuse avaldamisesse, siis olla see kirjanduslise publikumi keskel üldiselt tuntud tõsiasi. Arvustuse H. Visnapuule kuuluvuse kohta puuduvat küll otsekohesed tõendused, kuid kirjanduslik ekspertiis võivat seda H. Visnapuu ja Richard Rohti stiililahkuminekute najal kindlasti konstateerida.

Algab tunnistajate ülekuulamine vande all.

Richard Roht ei eita, et temal H. Visnapuuga enne arvustuse avaldamist "Amorese" kohta kõnelusi olnud, kuid arvustus sisaldanud ikkagi tema enese, s. o. Rich. Rohti arvamist ja olnud ka tema enese poolt kirjutatud.

Adv. Grau: Kas on see kirjanikule haavav, kui öeldakse, et ta arvustuse oma teose kohta ise on kirjutanud?

R. Roht: Minu arvates küll.

Grau: Ja ütelus "kohvikukultuuri eriteadlane"?

R. Roht: On ka.

M. Raud: Kas mäletate, et enne aukohut mulle seletasite: asi olnud küll nii, nagu mina oma kirjas kirjutanud, kuid kirjanikkude kutses esinevana ei olla mul ilus niisuguste andmetega avalikkuse ette tulla?

R. Roht: Seletasin ainult, et niisuguste juttudega ei kõlba suusõnal opereerida, veel vähem ajakirjanduses. Kui te minu ütelusest rohkem olete aru saanud, siis on see teie asi!

Fr. Tuglas: Olin 1917. a. detsembrist kuni 1918. a. sügiseni "Postimehe" toimetuses kirjanduse osakonna toimetaja, missuguse aja jooksul ükski kirjanduse arvustus "Postimehesse" ei pääsenud, ilma et mina seda ei oleks lugenud. "Amorese" arvustus Richard Rohtilt, mis tol ajal ilmus, pidi kindlasti R. Rohti käekirjaga kirjutatud olema, sest kuna ma nii R. Rohti kui ka H. Visnapuu käekirja selgesti tunnen – vastasel korral oleks ta mu tähelepanu äratanud.

M. Raud: Kas on kirjanduslistes ringkondades kuulda olnud juttusid sellest, et H. Visnapuu "Amorese" kohta ilmunud R. Rohti allkirjaga arvustuse ise on kirjutanud?

Fr. Tuglas: Jah, niisuguseid jutte olen küll kuulnud, kuid ilma kindlate faktideta.

Eesistuja: Kas tähendatud jutud liikusid enne või pärast M. Raud'i kirja ilmumist "Postimehes"?

Fr. Tuglas: Enne!

M. Raud: Kas mitte juba enne 1923. a. sügiset?

Fr. Tuglas: Seda ma ei mäleta.

Adv. Grau (H. Visnapuu volinik): Kas ei olnud nende juttude allikas M. Raud ise?

Fr. Tuglas: Seda ma ei tea.

Grau: Kas on see kirjaniku kohta haavav, kui öeldakse, et ta oma teose kohta ise on arvustuse kirjutanud?

Fr. Tuglas: Kahtlemata, kui jutt on kiitvast arvustusest, ja laitvat arvustust ükski kirjanik enese kohta kirjutama ei lähe!

Grau: Kas on kirjaniku kohta haavav, kui talle öeldakse "kohvikukultuuri eriteadlane"?

Fr. Tuglas (vähese viivituse järele): Selles ma just haavamist ei näe. Oleneb toonist, millega see öeldud.

Grau: Aga kui see on öeldud tõsiselt ja sihilikult?

Fr. Tuglas: Siis vast küll.

M. Raud: Kas Teil arvustuse stiili suhtes ei tekkinud arvamist, et see R. Rohti kirjutatud ei võinud olla?

Fr. Tuglas: Ei ole arvustust hiljem enam lugenud, kuid tema avaldamise puhul pidi mul kindel arvamine olema, et see on Rohti kirjutatud; vastasel korral ei oleks ma teda avaldanud.

A. Gailit teab samuti, et arvustus "Postimehes" ilmus nimelt R. Rohtilt.

M. Raud: Kas Teie ei ole kuulnud jutte, nagu oleks Visnapuu selle ise kirjutanud?

A. Gailit: Ei ole niisuguseid jutte kuulnud.

Grau: Kas peate kirjaniku kohta haavavaks, kui talle öeldakse, et ta oma teose kohta arvustuse ise avaldanud?

A. Gailit: Minu arvates on see üks kõige raskemaist kirjaniku au haavamistest.

Grau: Kas peate ka haavavaks ütelust "kohvikukultuuri eriteadlane"?

A. Gailit (viivituse järele): Osalt ehk ka.

H. Kruus ei tea omalt poolt asja kohta midagi iseäralist seletada.

Grau: Kas M. Raud'i ja H. Visnapuu vahel peeti vahekohut?

H. Kruus: Peeti küll. Vahekohus tunnistas M. Raud'i kirjas tõstetud süüdistuse Visnapuu kohta põhjendamatuks ja pani M. Raud'ile ette, selle kohta avalikku vabandust avaldada. Raud seda ei teinud ja sellega kaotas vahekohtu otsus maksvuse.

Grau: Kas peate haavavaks, kui kirjaniku kohta öeldakse, et ta oma teose kohta arvustuse ise on kirjutanud?

H. Kruus: Kahtlemata!

Grau: Ja ütelust "kohvikukultuuri eriteadlane"?

H. Kruus: Seda just mitte!

Poolte vaielustel nõuab kaebaja volinik M. Raud'ile karistust kõrgemal määral, sest siin on tegemist avaliku laimamisega mingisuguse kättemaksu otstarbel; ka põhjendab kõrgemat karistust kaebealuse ülalpidamine kohtus.

M. Raud paneb ette kirjanduslikku ekspertiisi arvustuse kuuluvuse kindlakstegemiseks. Asja otsustamise poolelijätmine olla tingimata tarvilik ka sellepärast, et tema, Raud, mitte ettevalmistatud ei olnud vahekohtu arutuste avaldamisele kohtus. Selles suhtes palub üle kuulata ka oma esitajat vahekohtus – kirjanik J. Kärneri.

Neid ettepanekuid, kui hiljaksjäänuid, ei võta kohus arvesse.

Selle järele väidab M. Raud: Ei olla mingi laimuütelus, et kirjanik arvustuse oma teoste kohta ise kirjutanud. Sellesarnast juhtuvat ilmakirjanduses sagedasti. Pealegi ei olnud kõne all olev "Amores'e" arvustus mingi kiitev arvustus, vaid lihtne teoreetiline arutlus. Palub sellepärast end õigeks mõista.

Pooletunnilise nõupidamise järele järgneb kohtu vali otsus: M. Raud 3 kuuks türmi.