Teie lehe esmaspäevases väljaandes "Nädal" nr. 14 (186) ilmus kirjutus minu raamatu "Väikelinna" kohta. Loen oma kohuseks parandada üht ebatõde, mis nim. kirjutuses põhjapanevalt esile lastud. Nimelt on "Väikelinnas" minu poolt kahel kohal tähendatud – raamatu ees- ja tagalehel –, et see teos on kirjutatud 1920. aastal. Peaaegu kogu teos on katketena tõesti nimetatud aastal ja peaasjalikult 1921. aastal lehtedes ning ajakirjades ilmunud. Romaan "Kurgsoo" ja minu viimased realistlikud novellid on kirjutatud 1923. aastal. ("Kurgsoo" sai valmis 31. detsembril 1923. a.).

"Nädala" arvustaja aga seletab, et "Kurgsoo" näis tahtvat tõestada teatavat "tõusu ja muutust" minu loomislaadis, kuid "praegu raamatuturule ilmunud pikem novell või pigemini romaani kavand "Väikelinn" ei teosta neid lootusi". Ja nii edasi. Seletatakse, et "rõngas, mille Roht maanovellides murdnud, on sulgunud, ja Roht liigub jälle samas Tartus, mis näib olevat inspireerinud ta nooreea fantastilised, natuke veretud, kuid mõnikord ilusad teosed". Nii siis, täielik kinnitus, et "Väikelinn" pärast "maanovelle" kirjutatud olevat! – Missugused mu "maanovellide" ja "Väikelinna" eriomadused, jäägu siinkohal puudutamata, aga iga vähegi kirjandustundja inimene teab ja võib ise otsustada, et "Väikelinn" hulga aega enne "maanovelle" on kirjutatud ja "Kurgsoo" mu uuem pikem teos on.

Sellega on lõhutud see "rõngas", mida "Nädala" arvustaja oma kirjutusega mu ümber veab, ja igale on selge, missuguse arvustaja ning arvustusega siin tegu. Ebaõigete andmetega tõendama tulla ühe kirjaniku arenemise langust – sarnased "rõngad" on liig mädad ja Eesti arvustuses viimasel ajal liig äratarvitatud. Sarnaste võtete peale reageerin ma ainult põlgtusega.

17. juulil 1924.