KOGUMISE ALGUS
Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi (tookordne nimetus käsikirjade osakond) esimene üleskutse “Kas sa mäletad oma elulugu?” saadeti eestikeelsetele ajalehtedele ja suurematele venekeelsetele ajalehtedele 1989. aasta hilissuvel.
Selles selgitati lühidalt eluloo mõistet ja räägiti elulugude kui ühiskonna mälu kogumise tähtsusest. Aasta lõpuks laekus sadakond erineva pikkusega elulugu.
Esimestel kogumisaastatel avaldati ajalehes Postimees vähemalt kord aastas korduvaid üleskutseid koos ülevaatega kogumise käigust, samuti ka elulugude katkendeid. Aastatel 1994-95 elulugude laekumine aeglustus.
1995. kogus Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi teadur Eve Annuk naiste elulugusid ja koostas esimese eluloovaliku “Eesti elulood. Naised kõnelevad” (1997).
ELULOOVÕISTLUSED
1996 “Elulood armastusest ja seksist”
Helsinki ülikooli sotsiaalteadlaste võrdleva elulooprojekti raames (soomlaste, eestlaste, leedulaste ja venelaste seksuaalkäitumine ja -kultuur eluloolise ainese põhjal) laekus 60 elulugu.
Nende põhjal valmis Merle Karusoo menukas lavastus “Kured läinud, kurjad ilmad” ja 1997. a. ilmus Merle Karusoo koostatuna samanimeline 21 elulugu sisaldav elulooraamat.
1996 sügis – 1997 kevad eluloovõistlus “Minu ja minu lähedaste saatus ajaloo keerdkäikudes”, laekus 262 tööd (kokku ca 20 000 lk). Sellele võistluse laekunud tööde lehekülgede arv on kõige suurem.
1998 sügis – 1999 kevad “Sajandi sada elulugu”, laekus 232 elulugu. Kogutu põhjal ilmus 2000. aastal sajast eluloost koosnev 2-köiteline tekstivalik “Eesti rahva elulood. Sajandi sada elulugu”.
2000 sügis – 2001 kevad “Minu ja minu pere elu Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis”, laekus 330 elulugu. Kogutud elulugudest ilmus 2003. a. viiskümmend elulugu sisaldav Eesti rahva elulugude III osa. (“Eesti rahva elulood. Elu Eesti NSV-s”).
2001 lõpp kuni 2002 algus “Minu elu 1968“
2002 kuni 2003 algus “Minu elu ja patarei vangla“, laekus 112 elulugu
2003 kuni 2004 algus “Minu elu saksa ajal“, laekus 190 elulugu
2012 “Läänemeremaade õpetajate elulood”, algatajad Rootsi õpetajate ametühingud, Eestist liitusid sellega Eesti Rahva Muuseum, Tallinna Pedagoogika Ülikool ja Kirjandusmuuseum. Ühise üleskutse tulemusel laekusid Kirjandusmuuseumi elulugude kogusse 28 õpetaja elulood.
2015. a detsembrist kuni 2017. a jaanuar “Eesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus“
2019 “Mälestused Tartust“
2020 “Eriolukorra päevikud ja mälestused“
2022 “Kirjad minu elus“, laekus 40 kirjavahetust ja 50 mälestust kirjavahetuse pidamisest
2023 “Lood sõjast“
2025 “Raamatud minu elus“, “Lauluraamatu lood“