10. juunil toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Ühenduse Eesti Elulood üldkoosolek, kus valiti juhatuse liikmed ja kinnitati aastaaruanne. Raamatuaasta puhul toimus vestlusring "Kuidas õpetada kirjandust?"

Ilmar Tomusk on väitnud, et „kui iga eesti laps, noor ja miks mitte ka täiskasvanu loeks iga päev tund aega raamatut (mitte ei oleks 5–7 tundi sotsiaalmeedias, nagu uuringud näitavad), ei läheks ükski tehisaru meist mööda“. See mõte tundub teostatav, kuid oleksid teatavasti ei loe. Milline on praegune seis lugemisega? Viimasel ajal kostub aina enam lapsevanemate kurtmist selle üle, et lapsi on üha keerulisem meelitada välja sotsiaalmeediast…

Emakeelepäeval, 14. märtsil,  kuulutati Eesti Kirjandusmuuseumis pidulikult välja elulugude kogumise aktsioon, mis on suunatud  noortele.

Eesti Kirjandusmuuseum kutsub kõiki 9.–12. klassi õpilasi võtma osa noorte elulugude võistlusest „Noor Eesti: minu elu lugu“.

Käesoleval aastal möödub 120 aastat rühmituse Noor-Eesti sünnist. Noor-Eesti tekkis kitsamas sõpruskonnas, kuid kasvas noorteliikumiseks, mis muutis kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Kaasaja Eesti noortele mõeldes kuulutame välja eluloovõistluse „Noor Eesti: minu elu lugu“. Millele mõtleb noor Eesti praegu?…

Eesti Kirjandusmuuseum ja Ühendus Eesti Elulood ootavad kõiki huvilisi mälestuste ja elulugude lugemisrühma, mis koguneb kord kuus iga kuu eelviimasel või viimasel kolmapäeval. Kokkusaamistel arutame koos hiljuti ilmunud ja rohkem vastukaja tekitanud raamatute üle. Rühma eesmärgiks on innustada inimesi mälestusi ja elulooraamatuid lugema ning anda oskused nende mõtestamiseks, samas luua vaba foorum, kus igaüks saab turvalises õhkkonnas oma arvamust avaldada. Rühma eestvedajad on kirjandusteadlased Tiina Ann Kirss ja Maarja Hollo.Osalema ja arutlema on…

30. jaanuaril, eesti kirjanduse päeval, kuulutatakse välja Eesti Raamatu Aasta.

Käesoleval aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest.

Selle tähtpäevaga seoses kuulutab Ühendus Eesti Elulood koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiiviga välja kogumisvõistluse „Raamatud minu elus“.

Kogumisvõistlusele on oodatud eri põlvkondade kaastööd raamatute ja lugemise tähtsuse kohta tänapäeva maailmas, mis on…

Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on meedia järjepidevalt kajastanud Ukrainas toimuvaid sündmusi, aga ka Ukraina põgenike elu-olu Eestis. Palju vähem tähelepanu on pööratud sellele, kuidas on sõda mõjutanud eestlasi ja milline roll on olnud eestlastel selles sõjas. Küsida tuleb ka seda, kas ja kuidas on see sõda mõjutanud eestlasi ja eesti kogukondi võõrsil. Pole kahtlust, et Ukraina sõda on elustanud paljude eestlaste isiklikke ja perekondlikke mälestusi Teisest maailmasõjast, sõjaga seotud hirme ning kodumaalt lahkumise traagilist kogemust. Ühenduse Eesti Elulood ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogumisvõistlusega „Lood sõjast“ soovime koguda Ukraina sõjaga seotud lugusid eri põlvkondadesse kuuluvatelt…

2020. aasta oktoobris kuulutas Ühendus Eesti Elulood koostöös Eesti Kultuurilooline Arhiiviga välja kogumisvõistluse „Kirjad minu elus“. Võistlusele olid oodatud nii kodus hoiul olevad kirjavahetused kui ka mälestused kirjavahetuste pidamise kohta. Kuna esialgu laekus kaastöid vähe, tuli võistluse tähtaega pikendada selle aasta kevadeni. Kogumisvõistlus osutus väga populaarseks: arhiivi saabus väga palju kirju, aga oli ka neid, kes soovisid meenutada kunagisi kirjasõpru ja mõtiskleda kirjade vahetamise tähenduse üle. Saabunud kirjavahetused on enamasti ühepoolsed, vaid paaril juhul saadeti võistlusele nii kirjutaja kui ka tema adressaadi kirjad.

Võistluse eestvedaja, ühenduse esinaine Maarja Hollo jagas temaatikast…

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Ühendus Eesti Elulood on pikendanud võistluse "Kirjad minu elus" tähtaega. Võistlusele võib saata nii kodus hoiul olevaid kirjavahetusi kui ka mälestusi kirjavahetuste pidamise kohta.

Kirjavahetusi ja mälestusi kirjavahetustest ootame arhiivi 1. märtsini 2022.

Mälestuste puhul kirjavahetustest võiks mõelda järgmiste teemade peale:

• Kuidas kirjavahetus alguse sai, kui sage see oli ja kui kaua see kestis?
• Kas suhtlus kirjade adressaadiga kulges põhiliselt kirjade kaudu või hõlmas ka tavasuhtlust?
• Milline oli kirjade vahetamise ja tavasuhtluse suhe?…