Mareta, Kareda neidu,
Marjukene maamadala,
Lootis tuttava tulevad,
Kaunikese kalgutavad,
Arma õueje ajavad.
Ega tulnud tuttavada:
Tuli Toomas, mees toreda,
Tinatuppi, mees tugeva,
Vaskiveitsi, mees vägeva.
Küsis kullalla tüdarda,
Hõbedalla mõrsiada,
Sõrmuksilla sooviteli,
Siidi lindilla sideli.
Emaku Mareta neiu,
Külmakeeleline, kõneli,
Sõna lausus, nii sõnusi:
"Ei ole meilla neidu noorta,
Ei ole piigada oe’olla.
Pisikesed meie piiad,
Kõik on keskikasvulised!"
Toomas tõmmu, mees toreda,
Vasta lausus lauase’ella,
Sõnusi sõnalla sella:
"On teilla Mareta neidu,
Anna väikene Mareta!"
Mareta, Kareda neidu,
Marjukene maamadala,
Kahupää, pajune pärga,
Hella hing, veri valusa,
Panehteli palve’ille,
Heitis hellille sõnulle:
"Oh, mu eite, kullakene,
Ära anna Tooma’alle,
Ära mustalle mehelle,
Kullissa kulisevalle
Hõbedassa helkavalle!
Ei taia Mareta neidu,
Ohuline orjalapsi,
Lapsi vaene, vaevaline,
Panna töölle palgalista,
Toita Tooma’a pereta,
Kaitsta karjuda tarassa!"
Toomas tõmmu, mees toreda,
Tuima mõõkada täristi,
Kulda helkuda helisti,
Raha kaelas raputeli:
"Ega tarvitse Maretal
Panna tööle palgalista,
Toita Tooma’a pereta,
Kaitsta karjuda tarassa:
On kojassa Kadri piiga.
Mina annan Kadri piia
Panna töölle palgalised,
Toita paljuda pereta,
Kaitsta karjuda tarassa!"
Mareta, Kareda neidu,
Pää kahara, kaunis tukka,
Sõna lausus, nii sõnusi:
"Küll on säälla Kadri piiga,
Talu endine emanda,
See mind põrmuksi põletab,
Kõvil päivil kooletaneb!"
Toomas tõmmu, me toreda,
Sinisukka, Äio lapsi,
Kohe mõistis, vasta kostis,
Taidis targasti kõnelda:
"Ei ole enne Kadri piiga
Tõuganud kedagi tulle,
Ei ole enne, ega nüdki!
Ära muille kui minulle
Pane pääda palmikulle,
Tukkadasi tutsikulle,
Seo siidille hi’usta!"
Toomas tõmmu, mees toreda,
Vaskiveitsi, mees vägeva,
Hõbetuppi, mees tugeva,
Tungis kihlad kao kädeje,
Taskuje talihõbedad.
Siis tulije itku korda,
Neiul noorel nutu korda,
Kabusel kahetsuskorda.
Süda teadis süüda palju,
Meeleke vigada mitu:
Vesi silmije valahti,
Pisar sarnulle sadasi.
Suu oli musta, silm ligeda,
Suu musta murehtellessa,
Silm ligeda leinatessa.
[- - -
]
Ämmake, ägeda moori,
Tõusis aiva hommikulla,
Vara enne valge’eda.
Muil olid Mustikud murulla,
Omad Küüdud kütke’essa,
Muude karja karjamaalla,
Oma karja karjaaias.
Läksi lehma lüpsamaie,
Kaldus vitsa võttamaie,
Kargas karja saatamaie.
Sai taha küla tänava,
Küla nurmede kohalle,
Aidade harude päälle.
Külas palju naisi noori,
Linikpäid linikulisi.
Ämma, to ägeda moori,
Saije karja vaini’ulle,
Valla naiste vaihe’elle,
Küljelle külaste naiste.
Ees oli kümme naist külasta,
Vallast viis vanada naista.
Küsisid külased naised,
Valla naised vaidelivad,
Teise otsa tütarlapsed,
Oma otsa neitsikene:
"Kus Maiekene, minija?"
Ämma kuulis, ämma kostis:
"Maieke, minijakene,
Mai magakse voode’essa,
Kalli kaasa kainalussa!"
Eidekene, hellakene,
Kullakene, kukukene,
Läks koduje kulgemaie,
Kaarte alla kaldumaie.
Kes ta vasta või tulekse?
Tuli vasta Maiekene,
Mesimarjuke minija.
Sõnus ämm, ägeda moori:
"Kuule, Mai, minijakene,
Tooma kaasa kallikene,
Miks on saapasi verine,
Kapet hurme karvaline?"
"Eidekene, hellakene,
Mesimarja memmekene,
Eile lasksin lambakese,
Laua alta laugu talle,
Õrrelt musta kukekese,
Lakast laululinnukese,
Laudast valgepää vasika,
Sest on saapani verine,
Kapet hurme karvaline!:
Eidekene hellakene
Läksi õuesta tareje,
Säälta uksille ujusi
Ja vajusi varju alla,
Kullatseie kamberije,
Hõbetseie hoone’eie:
Veel on toas tugane talle,
Laua alla lauku talle,
Lakas laululinnukene,
Laudas valgepää vasikas.
Ämm läks sängi seadamaie:
Leidis voode’ed verised,
Linad lepakarvalised,
Hurmased udupalakad,
Padjad voodessa punased.
Eidekene, hellakene,
Sõna lausus, nii sõnusi:
"Meiekene, minijakene,
Miks on voode’ed verised?
Sina tapsid Toomakese,
Hukkasid unise kaasa!"
Maieke, Maderu neidu,
Maie, marjavarrekene,
Käed uksille ulati,
Sagarille satuteli.
Siis andis jalulle teada:
Saije sääred sirkamaie,
Labajalad laskemaie,
Kannad maada katsumaie.
Tüki jooksis marjamaada,
Teise tüki karjamaada,
Sai kesalle mulgu juure.
Siis andis jalalle suuda,
Suud suurelle varba’alle,
Sõna lausus, nii sõnusi:
"Jookse jalga, jõua jalga,
Sõudke sääreni saledad,
Jõudke jalgani väledad!
Kinnivõttajad tulevad:
Ohjad otsija kä’essa,
Köisi kinnivõttajalla,
Näsiniined näpussasa."
Mai läks Udriku ubaje,
Pakku Padriku pajuje.
Mis ta vasta või tulekse?
Metsa vastaje tulekse.
Mai läks metsa palve’elle,
Heitis hellille sõnulle,
Sõna lausus, nii sõnusi:
"Kasekene, kõivukene,
Oh kaski, kaharapäine,
Valgekoorine, valeva,
Sõlgiladvune, saleda,
Oh kaski, avita Maie,
Kase oksad, hoidke Maie!
Kaseke kaharapäine,
Kõivu valgekooreline,
Vasta lausus, nii kõneli:
"Maieke, Maderu neidu,
Nägus Torma neitsikene,
Kuida ma sinuda kaitsen?
Alt olen harva, päälta paksu,
Keskelta olen hõreda!
Tuleb homme uusi päeva,
Tunahomme teine päeva,
Naised metsaje tulevad
Nugella tuliterilla,
Veitsil vaivul, vaskipäilla
Vihta viimaje kasesta,
Kõivust leikama leheksid.
Sinu siita leitanekse,
Alta kõivu valgekoore,
Kase, to kahara ladva."
Maieke manatud kaasa,
Maie sai põgenemaie.
Mai läks kuuse palve’elle:
"Oh sa, kuuski, kaunikene,
Kõrbikuuski, kuldalatva,
Püstipää, punakübara,
Oh sa kuuski, kaitse Maie,
Kallis kuuski, kata Maie!"
Kõrbikuuski, kuldalatva,
Püstipää, punakübara,
Vasta lausus, nii sõnusi:
"Maieke, Maderu neidu,
Nägus Torma neitsikene,
Kuida ma sinuda kaitsen?
Alt olen harva, päälta paksu,
Keskelta läbi näginen!
Kui tuleb homme uusi päeva,
Tunahomme teine päeva,
Mehed metsaje tulevad
Kuraskilla, kirve’illa,
Teravilla tapperilla,
Vestulla vesiterilla.
Mind on loonud Looja suuri,
Hüljanud hüva Jumala,
Mind on loonud ratta’aksi
Igavikku vingumaie,
Aja kõige kaljumaie!
Minu siita raiutakse,
Sinu siita leitanekse!"
Mai põgeni palju maada.
Kesse vasta või tulekse?
Tuli vasta haavukene,
Haavuke, hõbedalehti,
Haaba noori haljukene.
Mai panije palve’ille,
Heitus hellile sõnulle,
Sõna lausus, nii haletsi:
"Haavuke, hõbedakoori,
Hõbeleht, heledakene!
Haavuke, avita, Maie,
Haaba kallis, kaitse Maie,
Taga tappajad tulevad,
Järel jäljeni ajajad,
Kannul kurgu lõikajani!"
Haavuke, hõbedalehti,
Haljas koor, heledakene,
Sõna lausus, nii sõnusi:
"Maieke, Maderu neidu,
Nägus Torma neitsikene,
Küla kuku, valla kuulus,
Toome õisi, maa toreda,
Kuida ma sinuda kaitsen?
Alt olen harva, päälta paksu,
Keskelta olen hõreda!
Tuleb homme uusi päeva,
Tunahomme teine päeva,
Metsa tüdrukud tulevad
Veitsilla hõbedapäilla,
Lambaraudul läikivilla,
Pügemilla pälkuvilla
Lambalehti leikamaie,
Veeresta vihaleheksid.
Mind on loodud astijaksi,
Milles peetakse õluta,
Valetakse virrekesta.
Minu siita raiutakse,
Sinu siita leitanekse!"
Maie sai sajatamaie:
"Saagu, saagu, ma sajatan,
Haavaleht habisemaie,
Haavaleht libisemaie,
Kui minu hame habisi,
Hius pääsani libisi,
Süda seessani värisi!
Saagu, saagu, ma sajatan,
Süda sul sees mädanemaie!"
Mai sai sääred jooksemaie,
Labajalad laskemaie.
Taga tappajad tulivad,
Järel jälgede ajajad,
Kannul kurgu lõika’ajad;
Ohjad otsijil käe’essa,
Köisi kinnivõttajilla,
Näsiniini näpusassa.
Ju olid otsijad orussa.
Maieke, Maderu neidu,
Nägus Torma neitsikene,
Mai saije põgenemaie.
Mai põgenesi palju maada.
Meri vastaje tulekse,
Maie suigahti mereje,
Võrenguie vahtuseie,
Kargas kaelani vedeje,
Õlgadeni upunguie,
Vajusi vedeje vööni,
Silmini sinivedeje,
Kaelani kala kuduje.
Kuri läks rakkina järelle.
Mis Mai silmille sadasi,
Mis ta kaela kahvateli?
Vesi silmille sadasi,
Kalad kaela kahvatelid,
Mõõka puutus põlvilleje.
Mai jäi seljalle vesille,
Käed laial, laine’ille.
Siis to Mai ajuje läksi,
Ajasi sulada merda
Alla voogude vahuste.
Maie saije Saaremaalle,
Lähelle sumuse saare,
Mere kääru keske’elle,
Vesivahtude vahelle.
Mai sai angerjaks mereje.
See oli hukku Maiekese,
Surm Maderu naise noore.
Küla kuku, valla kuulsa,
Toome õie, maa toreda.
Nüüd on loo lõppemine,
Sõna järje jättamine.
Olgu nõnda, jäägu jälle,
Takka targemad tasuvad.
Olgu otsad hommeneksi,
Tulevaksi reede’eksi,
Kalliks Kadri õhtu’uksi,
Jõulu pikiksi pühiksi,
Nikkel-näkkel nääri’eksi.