Sisukokkuvõte



Lugulaulus kõneldakse tõmmu ja ägeda loomuga Toomasest ja tema katsetest tuua tallu sobiv perenaine. Kõik naised kartsid juba ette halba kohtlemist ja rasket tööd. Tema esimene naine Anne oli kaunis, kuid kaasavaratu neiu, kelle vanemad vastu tema oma tahtmist Toomasele naiseks andsid. Varsti sai mees aru, et Anne on teisest mehest rase. Toomas tappis Anne mõõgaga ning muutus veelgi kurjemaks kui varem. Järgmine neiu, kellele Toomas silma heitis, oli Hedu. Hedu vanemad ei hoolinud tütre palvetest, kes ei tahtnud Toomasele minna. Kui Hedu pärast pulmi koju sõitis, eksitasid kalmulised hobuseid ja Toomas lubas Hedu neile. Järgmine naine Mareta oli orb, kelle soovi keegi ei küsinudki. Tema elu mehekodus kujunes talumatuks. Seda saatsid mehe peks ja sõim, ämma–äia kurjustamine tema päritolu ja vaesuse pärast, raske töö ja kolme lapse eest hoolitsemine. Toomas tüdines varsti naisest ja ihkas nooremat. Mareta tapeti metsas mingite mustade meeste poolt, kes võisid olla ka Toomase saadetud. Viimaseks naiseks Toomasele sai Mai, keda oleksid oodanud ees juba vanatüdruku–aastad. Nii viiski elu kokku kaks kurja inimest: Toomase ja Mai. Laisk, riiakas Mai ainult sõi ja magas ka talu perenaisena. Peagi tüdines Mai elust koos Toomasega, kes alalõpmata küla peal prassis. Lõpplahendus oli ootuspärane: Mai tappis mehe ja põgenes metsa, kust tagaajajad ta kätte said ja hukkasid.