Täname kõiki, kes osalesid eilsel mälestuste ja elulugude lugemisrühma kohtumisel.

Seekord on jutud Juta Kivimäe teosest „Suur tuba“ räägitud ja aeg ette võtta uus teos. Oktoobrikuus loeme Carolina Pihelga romaani „Lõikejoon”.

Lugemishimu tekitamiseks anname sõna bookstagram kontot pidavale @sinamagaminaloen, kes arvustab teost sedamoodi:

„„Lõikejoon“ on minu viimase aja suurimaid lugemiselamusi. Alustasin ja enne käest panna ei saanud, kui oli läbi, seda teksti tulebki korraga ahmida, kümmelehekülgeõhtul süsteem ei sobi. Õige maht, hea rütm, paras hoog, aus toorus. Raamatu autor läheb teemadega põhjani, ükskõik kui sogane ja näotu seal hetkeolukord ka pole.

Teemad on nukrad, aga raamatu läbi lugemine annab jõudu, selles on väge ja võimsust, ausat viha ja valu. See on tervendav, viib edasi.

„Lõikejoon” on valusa suve vahetu jäädvustus. Raamatu tohutu pluss on see, et ta kirjeldab hetkel augus olemist, mitte tagant järele targutades, vaid siis kui sa oledki pasas ning tunned ennast kuradi üksikuna. Eriti tihti seda vaadata ei juleta, veel harvem näidata. Ilmselgelt on raske ka sõnu leida.

Lisaks puudutavale teemavalikule ja vormilisele viimistletusele on selles raamatus see miski: tekstis pulbitseb elu, ajab lausa üle ääre. Ja läheb sügavale.

Teoses on mitmeid teemasid: lähisuhte lõppemine, Nursipalu mõju keskkonnale, minevikutraumad jne. Mind kõnetasid enim maha vaikitud minevikutraumad, kriipivad lapspõlvemälestused ning põlvkondadevahelised suhted. Tõesti soovitan.“

Ootame kõiki 29. oktoobril arutlema! Ikka kell 17.00 Kirjandusmuuseumis.