10. juunil toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Ühenduse Eesti Elulood üldkoosolek, kus valiti juhatuse liikmed ja kinnitati aastaaruanne. Raamatuaasta puhul toimus vestlusring “Kuidas õpetada kirjandust?”

Ilmar Tomusk on väitnud, et „kui iga eesti laps, noor ja miks mitte ka täiskasvanu loeks iga päev tund aega raamatut (mitte ei oleks 5–7 tundi sotsiaalmeedias, nagu uuringud näitavad), ei läheks ükski tehisaru meist mööda“. See mõte tundub teostatav, kuid oleksid teatavasti ei loe. Milline on praegune seis lugemisega? Viimasel ajal kostub aina enam lapsevanemate kurtmist selle üle, et lapsi on üha keerulisem meelitada välja sotsiaalmeediast ja panna huvituma päris raamatust lugemisest. Samal ajal teame, et Eesti on Euroopas esikohal selle poolest, kui palju ilmub aastas raamatuid ühe inimese kohta. Kuidas siis toimida nii, et meil oleks eestikeelsete raamatute lugejaid ka kahekümne, viiekümne ja saja aasta pärast? Võtmetähtsusega lugejate kasvatamisel on kahtlemata õpetajad. Millised on õpetajate väljakutsed kirjanduse õpetamisel tänapäeva koolis? Milliste probleemidega seisavad silmitsi kirjanduse õppejõud ülikoolides? Mida arvad noored kirjanduse õppimise vajalikkusest?

Nende küsimuste üle arutlesid Tartu Ülikooli eesti kirjanduse kaasprofessor Jaak Tomberg, Miina Härma Gümnaasiumi kirjanduse õpetaja Ivika Hein ja 11. klassi õpilane Marili Meremaa. Vestlust juhtis Karmen Maat.

Fotol vestlusringis osalejad: Karmen Maat, Jaak Tomberg, Ivika Hein ja Marili Meremaa.