1998. aastal saabus Kirjandusmuuseumi R. Antiku pärijate poolt saadetis trükiste, käsikirjade ning fotomaterjalidega, mis peale korrastamist paigutus Arhiivraamatukogu muude varade hulka R. Antiku personaalkogu nime all. Kogu maht ei ole suur – 661 arvestusühikut pluss kastike jääkidega. Osa koguga kaasas olnud materjalidest – fotod, isiklikud kirjad, postkaardid ning mõned käsikirjad läksid R Antiku isikufondi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis.
Trükiste valik kogus näib olevat üpris suvaline. Jääb mulje, et R. Antiku siiasaadetud pärandi näol pole tegemist niivõrd tervikliku koguga kui jäägiga mingist suuremast tervikust.
R. Antiku kogus leidub nii raamatuid, ajalehti-ajakirju kui ka väiketrükiseid. Iseloomulikuks võibki pidada just väiketrükiste märkimisväärset arvu. 661-st ühikust on neid üle 250ne, see teeb umbes 38%. Neist 6 on matusekuulutused, saja ringis kunstnike, näituste või galeriide tutvustusi-reklaame, umbes 150 igasugu muu sisuga väiketrükist.
Ajakirjandust on 138 ühikut, seega umbes 21% kogu üldmahust. Eestikeelset perioodikat, kokku 105 ühikut, on ajavahemikust 1931 (“Eesti Kirjandus” nr 10 1931, Tartu) kuni 1996 (“Postimees” 13. 08. 1996, Tartu ja “Vaba Eestlane” 26. 09. 1996, Kanada). Arvukamalt on esindatud sellised ajakirjad nagu “Eesti Üliõpilaste Selts Paguluses” (9 numbrit aastatest 1979–1993), “Keel ja Kirjandus” (11 numbrit aastatest 1968–1987), Torontos ilmunud “Kodukolle” (23 numbrit aastatest 1951–1953) ning Tallinnas ilmunud “Pilt ja Sõna” (14 numbrit aastatest 1965–1966). Ilmselt kõige haruldasemaks eksemplariks eestikeelse ajakirjanduse hulgas võib pidada 1944ndal Helsingis trükitud “Loomingu” kirjanduslikku koguteost. Kultuuriloolise ja ajaloodokumendina muutub üha väärtuslikumaks eesti pagulaste üks varajasemaid väljaandeid “Kauge Kodu” (6 numbrit, kõik ilmunud Geislingenis 1947. aastal).
Võõrkeelne ajakirjandus on esindatud 33 eksemplaris. Siin leidub väljaandeid Taanist, Rootsist, Kanadast, USA-st, Saksamaalt ja Suurbritanniast, enamasti üksiknumbreina. Arvukamalt on ajalehte “Baltische Briefe” (6 numbrit, ilmunud Hamburg-Fulsbüttelis 1964st 1971se aastani) ja kunstiajakirja “Important Canadian Paintings, Drawings, Watercolours and Prints of the 19th and 20th Centuries” (kokku 4 numbrit aastaist 1969–1971).
Kui ajakirjandus välja jätta, on keeleline jaotuvus trükiste hulgas peaaegu pooleks: 261 eestikeelset ja 262 muukeelset trükist. Võõrkeelsetest on kõige rohkem ingliskeelseid (üle 100), taani/rootsikeelseid ja saksakeelseid trükiseid aga umbkaudu võrdselt – poolesaja ringis esimeste kasuks. Seejärel prantsuskeelseid 18, hollandi ja venekeelseid vastavalt 5 ja 3 eksemplari, soomekeelseid 2, itaalia ja poolakeelseid trükiseid kumbagi 1.
Raamatud Antiku kogus on pärit kõige erinevamatest paikadest üle maailma. Valdavalt on väljaandmiskohaks märgitud küll need maad, kus R. Antik ka ise elanud on (Eesti, Saksamaa, Taani, Kanada), kuid leidub ka eksootilisi nimesid. Eestis ilmunud raamatuid ja ajakirju (milledel oli märgitud väljaandmiskoht) on üldse kokku 124, neist eestikeelseid 115. Kui välja arvata need riigid, kus R. Antik pikemalt viibinud on, võib ilmumiskohtadena leida ka selliseid nimesid nagu Brüssel, Pariis, Suffolk, London, Rooma, Moneta, Milano, Amsterdam, Maastricht, Helsingi, Stockholm, Lund, Kiiev, Leningrad, Warszawie, Jerusalem, New York ja Sidney – seega trükiseid neljast maailmajaost.
Trükiste keskmine ilmumisaeg jääb ajavahemikku 20. sajandi 40ndatest 80ndate keskpaigani. Varem kui 1940 ilmunud raamatuid on rohkem võõrkeelsete trükiste hulgas. Vanimaks trükiseks on 1868ndal Dorpatis ilmunud C. Schirreni “Verzeichniss livländischer Geschichts-Quellen in schwedischen Archiven und Bibliotheken”. Üldse on kogus 19. sajandist pärit raamatuid kokku neli, neist kaks ilmunud Eesti aladel. Eestikeelstete trükiste hulgas võib varaseimaks dateerida 1919ndal üht Helsingis ilmunud, vigastuste tõttu identifitseerimatut nimekirja. Veel on kogu eestikeelsete raamatute hulgas kümmekond 1920ndate teisest poolest ja 30ndatest pärit teoseid, sealhulgas ka kuus R. Antiku endakirjutatut. Kui ajakirjandus välja jätta, siis ajaliselt noorimaks trükiseks on 1995ndal aastal Tartus ilmunud EÜS-i ja soome Pohjalaiste osakondade ühisväljaanne “Pontes novi”. Niisiis on Antiku kogu auväärse eaga trükiste poolest vaene.
R. Antiku kogus domineerivad kunstitemaatika ja poliitika. Ainuüksi eksliibristele pühendatud teoseid on kahekümne ringis. Suhteliselt palju on foto- ja muu kunsti albumeid erinevate paikade kohta: Tartust, Kiievist, Kopenhaagenist, Trierist ja Londonist, Rootsist, Reinimaast ning Kanadast. Põhilise osa ilukirjandusest, mida on pisut rohkem kui tosinajagu, moodustavad paguluses (taas)väljaantud eesti autorite raamatud. Veel võiks nimetada mõnesid kauni kujunduse poolest silmatorkavaid teoseid nagu H. C. Anderseni “Den grimme aelling”, ilmunud 1944.a. Taanis, soliidse välimusega “Antiker Porträts au hellenistischer Zeit”, trükitud 19. sajandi 80ndatel Brüsselis ja Berliinis, ilutsev R. Braumgarteni “Das Exlibris der Dame” (München, 1923). Samuti kapitaalse teostusega ja uhkeid raamatuid nagu Ad. H. Hildebrandti “Heraldic Bookplates” I ja II osa, ilmunud Saksamaal 19. sajandi lõpul ning ühe Kanada kunstniku elu ja tegemisi käsitlev I. Clarke´i “Thousands. The Journal of Emily Carr” (Kanada, 1966).
Üldiselt iseloomustab R. Antiku personaalkogu tagasihoidlikkus nii mahus, välimuses kui ka vanuses. Selle põhiline väärtus seisneb rohkem tema seotuses oma kogujaga.
(Hanna Väli ülevaade on avaldatud ka kogumikus "Raamatu valgusel : Richard Antik 100. Artikleid ja bibliograafia" Tartu, 2001, lk. 187–189)
Estonian
English