Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide RKM II 109, 87/9 (1)
Täisviide RKM II 109, 87/9 (1) < Halliste khk., Abja k. – Mats Laarman, 86 a. (1959)
Viite osad Kogu:RKM IIKöide:109LK1:87LK2:89Pala:1
Kogumisaasta(d) 1959
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
kogujalt Viljandimaa, Halliste, Abja k.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Mats Laarman 86 a.
Teksti sisu
Objekti liik kalme
Tegelased hiid
Žanr topon
Jututüüp Vanapagan tahab ehitada silda üle Sillavalgme jõe, kivid kukuvad maha, tekivad -Taru vare ja Kääriku vare. Kalme uurijatest.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Kääriku vare
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Halliste
Vana küla Sammaste
Vana talu Rimmu
Uus maakond Viljandi maakond
Uus küla Sammaste
Koht 2
Objekti nimetus Taru vare
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Halliste
Vana küla Sammaste
Uus maakond Viljandi maakond
Uus küla Sammaste
Tekst
Kuidas tekkisid Taru- ja Käärikuvare.
Maanteel Kaarli vaksalist Sammaste külasse sõites paistab küla keskel silma üksik kõrgem küngas, millel kasvamas lehtpuude salk. See küngas ei ole loodusjõudude sünnitis, vaid inimeste poolt loodud, suurtest põllukividest kokku laotud. Ta kannab Taru vare nime. Vare ümber on lage põld.
Vanarahva jutu järele ei ole aga vare siiski mitte inimeste kätetöö, vaid Vanapagana poolt ennemuistsel ajal tekitatud. Tema võtnud ette ehitada kindel kivisild üle Sillavalgme jõe, et mitte igakorsel ülejõe käigul vajadust poleks jalgu sopases vees märjaks tega. Sillavalgme jõgi oli mäda põhjaga ja kallastega. Silla ehitusematerjaliks korjas Vanapagan Sammaste küla põldudelt hea kandame kive põlle sisse, aga kivide noppimine võttis aega, nõnda et ära minek hilines ja Rimmu talu kukk oli jõudnud virguda. Kuke laul kohutas Vanapaganat, nii et ta ehmudes hüppe tegi. Sellejuures varises aga põllest kivikandame kuhi maha. Sellest tekkiski siis Kääriku vare. Rimmu talu kuke laulust virgusid aga nüüd ka naabrustalude kaaslased ja pistsid kooris kirgama. Tulise-jalu katsus nüüd Vanapagan külast kaduda, aga äkilise rabelemise juures katkes tal põllepael ning kivikoorem varises terveni maha. Sellest kivikandamist saigi siis Taru vare.
Taru vare on vanaajauurijad õige mitmel ja mitmel korral läbikatsunud ja oma uurimiste üle üksikasjalisi aruandeid trükis ilmutanud eesti,- soome,- saksa- ja vene keeles. Esimesena ilmus Taru vare üle kirjutus J. Jungi poolt 1878 a. Tartu Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamatus lk. 123-127, 130-131 ja 161-183. Samal aastal ilmus kirjutis Taru vare kohta raamatus "Raskoiki v /.../" Moskva1878. Soome teaduslikus ajakirjas "Muinasmuisto yhdistyksen aikakauskirja" lk. 177-213, Helsinki 1882 ja dr Aspelini suures albumis "Muinasjäänuksia suomen suvun asu?aloilta" V. j lk 322 on samuti Taru vare kõne all. Eesti keeles leiame Taru varest kirjutisi J. Jungi sulest tema "Muinasaja teaduses" ning õige mitmel pool ja mitmel puhul ajakirjanduse veergudel.
Varet on läbikatsumas käinud ja kaevamisi teostanud peale J. Jungi veel teised muinasajauurijad, prof. S. Lieda Tartust 1819 ja krahv Sievers Võnnust, prof. Aspelin ja dr. Appelgren Helsingist 1880. ning a. 1886 prof. Greving Tartust. Vare läbikatsumise ja kaevamiste juures on leitud mitmesuguseid pronks ja raud asju, ehteid, rahasid ja relvi. Kahjuks ei ole võimalik tuua leitud esemete kohta üksikasjalist loetelu ega anda nende kohta ülevaadet, kuna nad asuvad hajali paigutatud muuseumides Helsingis, Tartus ja mujal.
Saksa rahvusest muinasaja teadlaste poolt oli püstitatud arvamus, nagu oleks meie kodumaal ennemalt asumas olnud gooti hõimud ja et kivikalmed nagu Taru- ja Kääriku-vare gootlaste ehitatud, kuid uuemad uurimised on sellise arvamuse kummutanud ja tõendanud, et need meie rahva esivanemate poolt paar tuhat aastat tagasi kokku kantud.
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 8640
Sisestaja Ülle Kärner
Sisestuskuupäev 21.02.2002
Lisatud 20.06.2012 16:24
Viimati muudetud 26.07.2018 00:56
Andmed Kivikeses
Säiliku viide RKM II 109
Säilik
Pala