Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | RKM II 109, 87/9 (1) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | RKM II 109, 87/9 (1) < Halliste khk., Abja k. – Mats Laarman, 86 a. (1959) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:RKM IIKöide:109LK1:87LK2:89Pala:1 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1959 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | kalme | ||||||||||||||
| Tegelased | hiid | ||||||||||||||
| Žanr | topon | ||||||||||||||
| Jututüüp | Vanapagan tahab ehitada silda üle Sillavalgme jõe, kivid kukuvad maha, tekivad -Taru vare ja Kääriku vare. Kalme uurijatest. | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kääriku vare | ||||||||||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Halliste | ||||||||||||||
| Vana küla | Sammaste | ||||||||||||||
| Vana talu | Rimmu | ||||||||||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Sammaste | ||||||||||||||
| Koht 2 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Taru vare | ||||||||||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Halliste | ||||||||||||||
| Vana küla | Sammaste | ||||||||||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Sammaste | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Kuidas tekkisid Taru- ja Käärikuvare. Maanteel Kaarli vaksalist Sammaste külasse sõites paistab küla keskel silma üksik kõrgem küngas, millel kasvamas lehtpuude salk. See küngas ei ole loodusjõudude sünnitis, vaid inimeste poolt loodud, suurtest põllukividest kokku laotud. Ta kannab Taru vare nime. Vare ümber on lage põld. Vanarahva jutu järele ei ole aga vare siiski mitte inimeste kätetöö, vaid Vanapagana poolt ennemuistsel ajal tekitatud. Tema võtnud ette ehitada kindel kivisild üle Sillavalgme jõe, et mitte igakorsel ülejõe käigul vajadust poleks jalgu sopases vees märjaks tega. Sillavalgme jõgi oli mäda põhjaga ja kallastega. Silla ehitusematerjaliks korjas Vanapagan Sammaste küla põldudelt hea kandame kive põlle sisse, aga kivide noppimine võttis aega, nõnda et ära minek hilines ja Rimmu talu kukk oli jõudnud virguda. Kuke laul kohutas Vanapaganat, nii et ta ehmudes hüppe tegi. Sellejuures varises aga põllest kivikandame kuhi maha. Sellest tekkiski siis Kääriku vare. Rimmu talu kuke laulust virgusid aga nüüd ka naabrustalude kaaslased ja pistsid kooris kirgama. Tulise-jalu katsus nüüd Vanapagan külast kaduda, aga äkilise rabelemise juures katkes tal põllepael ning kivikoorem varises terveni maha. Sellest kivikandamist saigi siis Taru vare. Taru vare on vanaajauurijad õige mitmel ja mitmel korral läbikatsunud ja oma uurimiste üle üksikasjalisi aruandeid trükis ilmutanud eesti,- soome,- saksa- ja vene keeles. Esimesena ilmus Taru vare üle kirjutus J. Jungi poolt 1878 a. Tartu Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamatus lk. 123-127, 130-131 ja 161-183. Samal aastal ilmus kirjutis Taru vare kohta raamatus "Raskoiki v /.../" Moskva1878. Soome teaduslikus ajakirjas "Muinasmuisto yhdistyksen aikakauskirja" lk. 177-213, Helsinki 1882 ja dr Aspelini suures albumis "Muinasjäänuksia suomen suvun asu?aloilta" V. j lk 322 on samuti Taru vare kõne all. Eesti keeles leiame Taru varest kirjutisi J. Jungi sulest tema "Muinasaja teaduses" ning õige mitmel pool ja mitmel puhul ajakirjanduse veergudel. Varet on läbikatsumas käinud ja kaevamisi teostanud peale J. Jungi veel teised muinasajauurijad, prof. S. Lieda Tartust 1819 ja krahv Sievers Võnnust, prof. Aspelin ja dr. Appelgren Helsingist 1880. ning a. 1886 prof. Greving Tartust. Vare läbikatsumise ja kaevamiste juures on leitud mitmesuguseid pronks ja raud asju, ehteid, rahasid ja relvi. Kahjuks ei ole võimalik tuua leitud esemete kohta üksikasjalist loetelu ega anda nende kohta ülevaadet, kuna nad asuvad hajali paigutatud muuseumides Helsingis, Tartus ja mujal. Saksa rahvusest muinasaja teadlaste poolt oli püstitatud arvamus, nagu oleks meie kodumaal ennemalt asumas olnud gooti hõimud ja et kivikalmed nagu Taru- ja Kääriku-vare gootlaste ehitatud, kuid uuemad uurimised on sellise arvamuse kummutanud ja tõendanud, et need meie rahva esivanemate poolt paar tuhat aastat tagasi kokku kantud. |
|||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 8640 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Ülle Kärner | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 21.02.2002 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 16:24 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 26.07.2018 00:56 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | RKM II 109 | ||||||||||||||
| Säilik | |||||||||||||||
| Pala | |||||||||||||||