Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | RKM II 109, 649/52 | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | RKM II 109, 649/52 < Halliste khk., Abja k. – Mats Laarman, 86 a. (1959) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:RKM IIKöide:109LK1:649LK2:652Pala: | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1962 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | küla | ||||||||||||||
| Žanr | aj, andm, topon | ||||||||||||||
| Jututüüp | Arutelu, kas Sammaste küla nimi ikkagi tuleneb külas asunud piinamissammastest. | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Sammaste küla | ||||||||||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Halliste | ||||||||||||||
| Vana küla | Sammaste | ||||||||||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Sammaste | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Aasta kolme eest tuli minu poole üks noormees, kes kogus andmeid ENSV TA Ajaloomuuseumi jaoks. Pärisin temalt, kus kandis ta juba töötamas oli olnud ja sain vastuseks, et ta Rimmu ümbruse on läbi käinud ja sealt õige üksikasjalisi ning väätuslisi andmeid on suutnud koguda. Sain kuulda ka need allikad, kust need teated tulnud ja mis laadi need on. Kuna ka mina omal ajal endises Kaarli, pärastises Rimmu vallas olin olnud ja tegutsenud ja enam-vähem kaunis hästi arvasin tundvat sealseid vanu inimesi, kellelt midagi vanema aja kohta andmeid loota tohtis, siis olin ma väga üllatatud, kui andmete korjajalt kuulsin, et temal ka isegi küla nime, Sammaste kohta, täpsed teadmised. Hiljemalt sain kuulda koha peal, mis laadi need teatmed on. Sammaste küla nime tekkelugu olevat järgmine: Õisu mõisa-alasid oma valdusse saades, olevat esimesed Siversid siin, s.o. Õisus, Kaarlis ja Heimtalis sisse seadnud koleda hirmuvalitsuse, kus mõisavalitsusele vastikuid orje olla allutatud piinamiste alla. Piinamiste juures seotud inimesed selleks püstitatud sammaste külge, kuhu nad ka pidanud jääma, kuni hing ihust lahkunud. Piinasambad asunud küla serval maantee ääres sellel maalõigul, mis Meosele viiva tee kõrval. Sealsamas toimunud ka mõisavalitsuse poolt süüdistatud inimeste ülespoomine. - Nende hirmsate piinasammaste pärast ollagi siis hakatud nimetama seda küla Sammasteks. -Kuna dokumentaalandmete põhjal Siversi perekond sai Õisu, Kaarli, Heimtali ja Morna mõisate omanikuks alles 18 sajandil, nimelt aastal 1744, siis on ju Sammaste küla alles päris noor asundus, kõigest vast paar sada aastat vana. Üsna imelik kuulda, et vanemad inimesed, nii minu vanaisa Saate metsavaht Juhan Zeuter, sünd. 1800, neist "sammastest" mis külale nime andsid, midagi kuulnud polnud, kuna nad tema sünni aegus, mil Õisus ja Kaarlis härraks oli teine Sivers, need sambad ju veel olemas pidid olema. Ei teadnud sarnastest sammastest ka mitte teised vanemad inimesed, ei Torimu isa Märt Ilus (sünd. 1822), ega minu isa, kauaaegne koolmeister Sammastes Märt Laarman (sünd. 1834), kes muidu ometi väga teadlik oli kodukülas toimunud endisaja sündmustest. Samuti ka mitte teised vanemad inimesed, kellega mina endiste aegade kohta andmeid korjasin. Ka teised vanavara ja mälestuste korjajad, kes Sammastest pärit, pole aastat 70-80 tagasi veel midagi neist sambalugudest kuulud. Ärgu keegi ometi arvama hakaku, nagu tahaksin mina eelolevate ridadega endiste Siversite julmusi vabandama ja pehmendama hakata. Seda mitte, sest olen väga hirmsaid jutte neist Õisu vägivaldsetest omanikest kuulnud ja ka üles märkinud, aga Sammaste jutt on küll mõne uuema aja endiste põlvede olude "uurija" vaba väljamõeldus, mida kuidagi ei saa usaldusväärseks pidada. Kõige kentsakam ja naeruväärsem on veel sammaste lugude teadja tõendus, et sammaste asukohta praeguse külatee juures Meosele kulgeva tee käärus seisnud. Veider on aga, et nimetatud külatee alles üsna hiljuti loodud. Kaaril valla volikogu omal koosolekul 18. märsil 1878 otsustab senise vana kiverdi-kõverdi käiva ja küla servimööda vingerdava tee asemele tõmmata otse tee läbi küla keskuse. Vana tee oli praegusest teest hulk maad eemal Laate talu pool küljes. Meose tee aga ajas tema praegusele kohale Meose uus peremees Rits Kärner, endise peremehe Juhan Siimani järglane... Eelolevad read on märgitud selleks, et andmete kogumisel endiste aegade sündmuste kohta väga ettevaatlik peab olema ja et neid enne hoolega kontrollima peab kui neid tõsiasjadena saab üldse märkima hakata. Abjas, 13. augustil 1962 M. L. |
|||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 8639 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Ülle Kärner | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 23.02.2002 | ||||||||||||||
| Kontrollija | Reeli Reinaus | ||||||||||||||
| Kontrollimiskuupäev | 14.10.2018 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 16:24 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 14.10.2018 19:29 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | RKM II 109 | ||||||||||||||
| Säilik | |||||||||||||||
| Pala | |||||||||||||||