Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | RKM II 109, 235/48 | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | RKM II 109, 235/48 < Halliste khk., Abja-Paluoja - Mats Laarman < Mats Laarman, s. 1873 (1961) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:RKM IIKöide:109LK1:235LK2:248Pala: | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1961 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Jututüüp | Arutelu vanapagana juttude üle, mis seotud Sillavalgme jõe, Taru vare, Jaasimäe, Pulga oru, Kose, Kaarli ja Õisu mõisaga. | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kaarli mõis | ||||||||||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Halliste | ||||||||||||||
| Vana küla | Kaarli | ||||||||||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Kaarli | ||||||||||||||
| Koht 2 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kose talu | ||||||||||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Halliste | ||||||||||||||
| Vana küla | Sammaste | ||||||||||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Sammaste | ||||||||||||||
| Koht 3 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Pulgaaru | ||||||||||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Halliste | ||||||||||||||
| Vana küla | Sammaste | ||||||||||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Sammaste | ||||||||||||||
| Koht 4 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Taru vare | ||||||||||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Halliste | ||||||||||||||
| Vana küla | Sammaste | ||||||||||||||
| Vana talu | Taru | ||||||||||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Sammaste | ||||||||||||||
| Koht 5 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Sillavalgme jõgi | ||||||||||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Halliste | ||||||||||||||
| Vana küla | Ereste | ||||||||||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Ereste | ||||||||||||||
| Koht 6 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Õisu mõis | ||||||||||||||
| Vana maakond | Viljandimaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Paistu | ||||||||||||||
| Vana küla | Õisu | ||||||||||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Õisu | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Mõningaid mõtteid Sammastest pärit olevate Vanapagana-juttude kohta. Kreutzwald nagu vennad Grimmidki tõendavad, et suurem jagu muinasjuttudest on nagu kodutud ilma lõa asemeta loomad, kellel kuskil pole püsivad peatuspaika – liiguvad aga edasi ja kus jõuab õhtu, seal nad jäävad ka öömajale. Suur osa vanapaganajuttudest on ka sellelaadilised, kes igas külas endale ööbimiskoha leiavad. Kui ma vaatlen minu poolt kirjutatud väikeses kogumikus lugu nr. 42 „Poskarimanitsust“, siis võib selles loos esinevat Vanapaganat küll ka kindlasti nende „kodutute loomade“ kilda lugeda, kuna aga teised lood kindlasti, üks küll vähem, teine aga suuremal määral Sammaste külaga ja ta lähema ümbrusega kodune on. Ma vaatlen neid kõiki üksikult. Vanapagan nr. 1, kes Taru oöllule suure kivide-kuhja oma põllest maha poetas, - ta korjas kivid küla nurmedelt, et neid siis pärast ära kasutada silla ehitamiseks üle Sillavalgme jõe – pidi küll üks pigantne olevus olema, kes Kalevipoja mõõtmetele ligines, aga minu arvates ta ei olnud kohaliku päritoluga. See on tühi jutt nende poolt, kes tahavad seda Vanapaganat nr. 1 samastada selle teise nr. 2 Vanapaganaga, kelle kodupaik Sillavalgme jões asus ja kes Toksi Jaaniga maadles. Vanapagan nr. 1 oleks vajanud omaks olemiseks ja liikumiseks juba avaramat asupaika ega oleks jäänud peatuma Sillavalgme jõe ? juurde. Mulle paistab, et alust küll sellel jutu lisandil, mis kõneleb põhjusest, miks Vanapagan Sillavalgmesse asus silda ehitama: ta jäänud kord oma teekäigul silla puudusel sinna sopa sisse jalgupidi kinni. Sillavalgme jõe paremal kaldal asub ju üsna lai raba soo, mis vanemal ajal kohati õige mülkane olnud. Nii et Vanapaganal nr. 1, kes omas Kalevipoja mõõtmed, võis küll juhtuda eelpool mainitud äpardus jõest üleastumise puhul ja temal tuju tõusta jõele läbi raba nuki kindel sild peale ehitada. Aga Vanapagan jättis, kui tal esimese kivi kandami juures äpardus juhtus ja Sammaste küla kukede-koor ta ära kohutas, mõtte mõtteks ja pani siit ümbrusest plehku. Minu teades ta pole endast enam muud elumärki, peale Taru kivikalme, siia ümbrusesse jätnud. Jutul on küll variant, nagu oleks Vp. kavatsenud silda üle Õisu järve-pära ehitada, aga järvepäraspole selle kavatsuse teostamise kohta mingit nähtavat tõendust märgata. Nõnda peame siis küll Vp. nr. 1 kohta jääma selle juurde, mis eespool tema üle öeldud, et ta oli üks läbirändur, kes tuju tagajärjel algas tühja tööd, mis tagajärjetult lõppes. Vanapagan nr. 2, kes Oisust Türi kihelkonnas sealse järve vee kokku võttis ja musta härja kujulise pilve kannul Õissu toimetas ning siin uue järve sünnitas, oli ka vististe samasugune tujukas hiid, nagu nr. 1-gi. Rahvapärimustesse ei ole selle kohta mingit märki järele jäänud, mis räägiksid selle üle, millisel ajal ta selle teo ette võttis. Isegi koht, kuhu ta Oisust üles keritud vee maha tahtis valada, ei olnud varem ette nähtud. Vanapagan mõtles ju esialgu Loodi kohal juba järve alla kallata ja alles targa vanaeide jutustuse järele liikus pilv edasi Õisu suunas. Siin uputas alla voolav vesi ühe nooriku. Noorik jäi aga pärastpoolegi veel näki näol järve laenetes asuma ja tema kohuseks oli Vp. pannud iga aasta järve ümbruses üks inimene temale ohvriks tuua. Kus aga asub see Vp. nr. 2 ise, selle üle ei tea rahvapärimused midagi seletada. Pärast järve tekitamist pole teda siinpool märgata olnud. Need kaks vanapaganat nr. 1 ja nr. 2 ei olnud kohaliku päritoluga, vaid läbirändajad, küll on nad aga päris hiiud. E. Kitzberg ütleb poole suuga, nagu oleks see Vp., kes Õisu järve tekitas, ka Kariste järve looja olnud, aga tõepoolest pole teised rahvapärimuste kogujad kuulnud sarnast jutu laiendust. Ja ülepeal, kui Kariste järvele vaatame päris erapooletu pilguga, leiame, et temale on nagu häbi lubada järve nimetust, kuna ta on ju vaid Kariste jõesängi osaline laiend Paluoja alevi kohal. Koodioru Vanapagana toimetuste hulka ei saa selle pseudojärve tekitamist ka kuidagi lülitada, sest kohalik rahvatraditsioon ei ole sellest midagi kuulnud. Kahju küll, et suur ja laialine Halliste piirkond nii kehva on tõeliste, eriti täie mõõtmeliste vanapaganate poolest. Siia, Abja keskusesse oleks hädavajalik olnud ühe „tõelise“ vanavarakoguja ilmumist ja üks, kaks kolm oleks ka siin igal künkal ja veenirel olnud leiutatud omapärane „tõeline“ lugu. Ma ei ole abjak, kuid püüdsin nüüd, kus mind saatus seadnud Abjas elunema, vanematelt siinsetelt elanikelt nõutada mõnd täiendavat lisajoont neile siinsetele muistendele, mida mina olin kuulnud, aga minu katse andis väga kehvi tulemusi. Isegi seda nad ei tea siin Koodioru Vanapaganast, mis Kitzbergid ennemal ajal juba kirja pannud ja mis trükis avaldatud. Sammaste küla Vanapaganaks nr. 3 peaksime kirjatähe põhjal lugema ka selle hiire, kes ühe kotitäiest liivast tekitas Rimmu jõe paremal kaldal Veske talu maa-alale Jaasimäe. Kuid paik, kust Vp. ammutas liiva Lohu niidu nõmmel küll ei saa olla, sest Lohuniidu nõmmeks hüütud ilusa männimetsaga Õisu mõisa Salaku laane serv ei näita mingit jälge sellest, et sealt mõni hobuse koorm maapinnast oleks ära veetud – kõik tasane mee ja ku see osa nõmmest, kuhu minu isa a. 1865. uudistalu „Nõmme“ rajas. Samuti ei ole Nõmme talu piirides, mis on just asutatud maharaiutud Kottnõmme asemele, ainust kühma ega künkakest, mille põhjal võiks järeldada, et Vp. siia on puistanud oma teise kandame liiva. Ja Kottnõmm ei olnudki mitte mõni eraldatud paik, vaid Lobaniidu nõmme välja veninud viimane nuka Torimu ja Rae talu maade vahel. Mino isa, kellel õige terav kõrv oli vanade juttude kuulmiseks ja mälu meeles pidamiseks, oleks meile, s.o. oma lastele, mulle ja mu vennale ja õdedele küll õige kindlaste jutustanud selle muisendi; et Vp. Nõmme krundist on liiva võtnud, et sellest omale ühte elupaika ehitada. Minu isiklik arvamine on, et see Jaasimäe tekkimise lugu on tekkinud üles märkija, s.o. J. Sõgla peas ja mitte rahas pole selle loo looja. Sõglale on juhtunud äpardus selles, et loo osad üks teisega kokku ei sobi vaid selle tagajärjel, et temal küll tuttav oli Jaani mägi, Araku koolis käies tuli temal ju mäest alatasa mööda sammuda, aga hoopis tundmatud olid nii hästi Lohuniidu nõmm kui ka nõmme tipp – Kottnõmm. Tänapäeval Kottnõmme nime kandev noor mets on kasvanud Torima talu maa-alale. Teised Sammaste vanapaganad on esimeste kõrval üsna nigela võitu. Neid on minu teada neli: Kose Vanapagan, Pulgaaru Vp., Kullamäe Vp. ja ka Sillavalgme Vp. Sest see Vp., kes Tarupõllule kivi kandami pillutas, on erinev sellest, kellega Toksi Jaan maadles. Viimase Vp. kohta ongi kohane tuttav kõnekäänd – mees mehe vastu, aga kaks meest kuradi vastu. Kuna Toksi Jaan olevat olnud õige turjakas ja tugev mees, kes pühapäeva õhtu eel teole minnes sellega valmis sai, et kuupäevaleivakotti??? turjale võttis, kolbitsejala ja roobitsa aga vöö vahele pistis, siis võis säärane ikka küll kas kahele parajale mehele või ka Vanapaganale rinnutsi vastu astuda. See tõeline Sillavalgme Vp. on kuulu järele vanal ajal ennast õige ? jõest üleminejale inimesele näitanud ja neid hirmutanud. Igivanast ajast saadik on samal kohal kus tänapäevadenigi purre asenud jalakäiatele üleminekuks. Selle purde kaudu pidaski Sammaste ja Ereste küla lähemat ühendust jõe teisel kaldal asuvate asundustega Õisu Uidva ja Päidra küladega ja Loodi Möönaste külaga. Tõenäoline on, et Mõõnaste küla oma nime on Õisu järve päral asuvalt rabalt saanud, sest rabal on sama nimi mis külal. Õisu järvest väljuva jõe mõlemad kaldad on kuni Kõpuni ja sealt edasigi kuni tema suudmeni laiade heinamaade, metsade, vähemal määral soode tõttu raskesti läbikäidavad. Sillad, kust kaudu veskiga ülepääseb on üksteisest eemal. Õisu jõe sillast Rimmuni loeti 13 versta ja Rimmust allapoole kuni Kõpu ? samavõrra maad. Vahemaal tuli jõgi ületada purrede abil. Selle kõige tagajärg oligi siis see, et Sillavalgme Vanapaganal küllalt käes oli üksikuid teekäijaid kohutada. On raske otsustada kas Vanapagan siin üksinda tegutsemas oli või oli temal ka kaaslasi. Marjulisi on Sillavalgme ümbruses, nii siinpool kui ka teiselpool kaldal hirmutanud kohutavad hõiked ja hääled. On ka nähtud mõnd naisekujulist kummitust jne. Jõe ümbruses samane lugu öösiti kalapüüdjatega. Sillavalgme purdest ei ole kuigi kauge maa Õisu järveni, Näki asupaigani. Mõni asi see Näkil jõge mööda purdeni lipata, et siin omale saaki luurata. Ja ongi ka Sillavalgmel õige tuttavad õnnetused kas inimeste või teekäijate hobuste uppumised talisel ajal. Sillavalgme oli visa endale kindlat jääkaant peale võtma. Mädad kaldad on nagu uputanud nii mõnegi hobuse. Teine väikese kaliibriline vanapagan asus Sammaste lõunapiiril Kosel. See, Kose Vanapagan on nähtavalt püsivalt asumas olnud selles talus. Taludes elunedes olid vanapaganatel meeldivamaks peidu- ja olemise kohaks kas tarepealne või tare ahjupealne. Et vanal ajal ruumide valgustamise vahendiks peamiselt pirde kasutati, siis vajati pirrupuid s.o. kasehalge talvejooksul ikka oma kõva hobustekoorem ära. Need kasehalud säilitati tare ahjupealsel. Ahjupealsele oli kinnitatud kaks tugevat põikpuud ja nende taha olid üleslaotud kasehalud. Siin just armastaski Vanapagan sooja käes lesida ja tares tegutsevate inimese askeldust jälgida ja kui tal tahtmine tärgatus, ka neile paha teha. Kosel vahetas ta peremees Joosti lapse oma värdja vastu ümber. Mis Vp. seda viga teha oli: kas siis vanainimene, kes last enne ristimist oli valvama pandud, ikka ilmast ilma suudab oma silmad imiku peal hoida ja läheb ta pilguks üle tareläve välja asjale ning selle pilgu jooksul ongi juba pahategu sooritatud. Kauaks sel Vanapaganal aega läks ahju pealt alla hüpata ja oma laps imiku asemele asetada. Aga rumalam kui inimene on Vanapagan siiski pea alati ja laseb end, mitte ainult Hansu poolt, vaid ka teistest inimestest alt vedada, nagu see ka Kosel toimus. Pulgaaru Vanapagan on rahva juttu jälgides umbes samasugusena nagu eelpool vaadeldud Kose Vp. Elab ka ahjukummil või tarepealsel ja teeb, kui tal meelde tuleb, pererahvale pahandust. Aga see lisandus muistendi lõpul nagu oleks Taru Kirikumäe Nobeli papp see kangelane olnud, kes Vp. Pulgaarult minema ajanud, see nagu jakk teisest loost. Aga kes neid vanu asju omale õieti seletada. Kullamäe Vp. oli muidugi säetud kohale sealset varandust valvama ja lahkus omalt paigalt, kui varandus maa alla vajus. Sellest Vanapaganast midagi muud kuulda pole olnud. Väikesi kodutuid vanapaganakesi, kellest nii palju jutte lapsepõlves on kuuldud, ma siinkohal ei puuduta ja nendest ongi mul vähe meelde jäänud. |
|||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 8632 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Ülle Kärner | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 23.02.2002 | ||||||||||||||
| Kontrollija | Reeli Reinaus | ||||||||||||||
| Kontrollimiskuupäev | 09.09.2018 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 16:24 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 14.10.2018 15:14 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | RKM II 109 | ||||||||||||||
| Säilik | |||||||||||||||
| Pala | |||||||||||||||