Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | RKM II 109, 221/8 | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | RKM II 109, 221/8 < Halliste khk., Abja k. – Mats Laarman, 86 a. (1959) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:RKM IIKöide:109LK1:221LK2:228Pala: | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1961 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | kirik | ||||||||||||||
| Žanr | andm | ||||||||||||||
| Jututüüp | Arutlus ja tõendite kogumine Halliste kiriku põlengu kohta. | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Halliste kirik | ||||||||||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Halliste | ||||||||||||||
| Vana küla | Halliste | ||||||||||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Halliste | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Ühe "muistendi" tekkelugu. 28. aprillil 1959. a. süttis Halliste kirik ja temas põlesid ära kõik puuosad. Hävinesid ka kallis orel, kunstiteos - altaripilt ning muud kirikus olnud hinnalised väärisesemed. Tulikahju põhjuseks osutus hooletus ja ettevaatamatus tolleaegse pastori Alfred Kõivi poolt. Pastor Kõiv oli juba varemalt algatanud omapärasel kombel kirikla ümbruse "kaunistamise" tööd - Ta hakkas ahjukütteks maha raiduma seniste pastorite poolt istutatud põliseid ilupuid, vahtraid, tammesid, lehiseid jt. Nüüd oli tema langetanud surmaotsuse põlisele rippoksadega leinakasele, "mis kasvas õues just maja ukse ees." Selle kase oli rida aastaid omale pesitamise paigaks valinud siin kandis üsna haruldane majasõber, toonekurg oma teisepoolega. Siin oli toonekurgede pesa asunud juba rida aastaid. Kui nüüd pastor Kõiv oli täide saatnud surmaotsuse kirikla õuel kasvava suure leinakase kallal, selle maha saaginud, kase tüveosa jämedamad oksad tükeldanud küttepuiduks, asus tema koristama lahinguplatsi, tuleroaks andes kõik kase peenikesed oksad ühes neil asumas olnud kurgede pesaga. Aga nüüd, selle kase oksterisu põletamise tagajärjel toimuski siin see, mis hallistlaste rahva traditsioonis oli aastakümneid tuntud meeles pidada ning nüüd selle unustusetolmu alt jälle välja kaevas. Kase istutaja, üks enistest pastoritest olla selle toimingu korral lausunud need ennustavad sõnad: "Halliste kiriku iga on niisama pikk kui sellel äsja istutatud leinakasel - kui kaob see kask, hävineb ka Halliste kirik." * * * 28. aprillil 1959 puhus kange lõunakaare tuul. Pastor Kõivi poolt süüdatud kase oksterisu hunnik hakkas tuuletõmbusel vägevalt leegitsema, leegist süttis lähedal olev laut ja mitu teist maja, seal hulgas ka kirikla ning lõppeks veel eemal olev kirik. Nõnda oligi toimunud see, mis rahvatraditsioon oli meeles pidanud ja Halliste kiriku saatuse kohta ennustanud. Kuulsin seda juttu, et Halliste kiriku hävingut olla ette kuulutatud esimest korda 23. juulil 1961. Mind külastavatelt Moskvas elunevatelt sugulastelt. Nemad aga olla seda lugu kuulnud läbisõidul Tallinnast oma tuttavatelt. Nüüd, pärast külaliste lahkumist, soovisin jälgida, kas see Halliste kiriku-põlemise legendaarseks kujunenud lugu on tärganud mõnes üksikus eriskummaliste mõtetega peas ja on liikumas siis teatavas piiratud ringkonnas või on lool ka laiem levinemise pind? Selles sihis hakkasin ettevaatlikult küsitlema üksikuid inimesi oma lähemas ringis. Pöörasin eeskätt sama maja, kus ise elasin, elaniku Marie Laarmani poole, kas tema ehk on kuulnud mõnda erilist kuulujuttu koh. kiriku põlemise kohta? "Oo jaa! See jutt levines ju kohe peale selle, kui kirik pastor Kõivi poolt süüdati. Sellest kõneldi igalpool, et üks Halliste endine kirikuõpetaja, leinakaske ühel tähtpäeval istutades, olevat ennustanud, et äsja istutatud kase hävinemise korral tabab ka kirikut raske hädaoht." Kes võis sarnase jutu algataja olla ja missugune endistest Halliste pastoritest see kase rüüstaja on olnud, seda keegi kindlasti ei teadnud öelda. Ühed teadsid, et selleks olevat olnud pastor Kõivi eelne ametivend pastor Dehn (1889-1934), kes leinakase oma ainukese varasurnud tütrekese mälestuseks istutanud (Dehnil oli hulk poegi, aga ainuke tütar suri lapsena). Teised teadjad asetavat istutajaks aga õpetaja abikaasa. Suur hulk selle laegendi uskujaid ja jutustajaid kõnelevad ainult ühest Kõivi eelnenust Halliste õpetajast, kes kiriku hävingu ette kuulutanud. Kui kahtlust avaldasin selle kohta, et tekkinud küll jutustus legendaarse kase istutamisest, aga kes on siis see kuulja olnud, kui see ennustus istutamise korral toimus? See peaks ju ka teada olema. Minu kahtlemist aga hajutatakse seletusega, et tol korral, kui ennustus toimus, on seda kuulnud kas üks või ka mitu inimest ja on seda edasi kõnelenud. See esialgne jutustus nagu palju teisigi on jäänud neile aga meelde püsima ja nad on seda jutustanud siis teataval korral oma järeltulijatele, lastele võib olla isegi laste lastele. Need on aga nüü selle tõetera oma mälukambrist unustuse tolmu alt vabastanud ja valikkuse ette toonud. --- Kes? Rahvas! * * * Et koha peal asja ja jutustuse kohta selgitust saada, sõitsin 27. juulil 1961. Halliste asulasse, et sealsete inimeste arvamisi ja seletusi selle põlemise loo kohta kuulda. Rääkisin õige mitme inimesega selle üle. Nende kõikide arvamised ühtusid üldjoontes Paluoja rahva avaldustega. Sammusin siis kirikla juurde, et kui ka mitte enam kurikuulsat kaske enam näha pole, vaatlen ometi tema asendit ja ka kasejäänust, s.o. tema kändu, et selle kaudu arusaamisele jõuda puu umbkaudse suuruse kohta. Kirikla ja kiriku ümbrus rääkis õige selgel sõnal masendavat juttu sellest, et siin peremehe hoolikas silm ja ka käsi juba pikemat aega on puudumas olnud. Kiriklas on nähtavasti mingisugune ümberehitus käimas, sest terve ümbrus oli prügi ja ehitusmaterjali jäänuseid tulvil. Astusin kiriku lähemas ümbruses ainsamasse majasse, kus näis elunevat inimesi. See oli vet. osakonna asukoht. Rääkisin seal oma käigu otstarbet ja palusin, kas keegi sealsetest elanikest ei oleks nii lahke ja näitaks mulle mind ja üldsust huvitava kurikuulsa kase asukohta ja tema kändu, et seda siis ära mõõta. Üks vet. punktis töötav noormees tuli lahkesti minu palvele vastu ja selle noormehega koos murdsime omale läbi prügi ja oksastiku tee kohale, kus asus otsitav känd. Kännu ümber oli kasvamas paks aiapõõsaste padrik. Oksastikus lõikas siis minu kaaslane minu palve peale paraja kepi ja selle kepile märkisime siis kännu pealispinna läbimõõtu kahtepidi üles. Osutus, et kännu läbimõõdud olid 87 ja 83 sm. Keskmine läbimõõt kasetüvel seega siis 85 snd, tüve ümbermõõt aga üle 2 1/2 meetri. Puu ise aga pidi küll oma allalangevate oksadega imposantse kuju omama. * * * Tärkab üles küsimus, kes oli siis selle legendaarse puu tõeline istutaja, et sellele seda süüdistaja au üle kanda? - - - Ma ei ole küll kuigi suur tundja, et suudaksin mitte värske kännu läbimõõdu järgi ära määrata täpsemalt langetatud puu eluea, aga nii suur asjatundja ma siiski olen, et kuidagi uskuda ei suuda juttu, nagu oleks kase istutajaks võinud olla pastor Dehn või tema abikaasa. E. v. Dehn oli Hallistes pastorina ametis a. 1889 - 1934. ja me võiksime teda kase istutajaks määrata mitte varem kui vast 1910 ja tema istutatud puu ei saaks selle järele mitte vanem olla kui 50 aastat. Et aga kask iga aasta regulaarselt 0,85 sm jämeduses juurde suudab kasvada, see ei ole tegalikult võimalik. Nii peab kase istutajaks küll olema üks E. v. Dehni eelmistest pastoritest, kas Johann Vilhelm Schneider (1824-58) või tema poeg Ernst Magnus (1858-89). Minu isa, Sammaste küla koolmeister Märt Laarman 1855-95 tundis üsna hästi nii vana kui ka noort pastorit Schneiderit. Vanema pastori Johann Vilhelmi juures oli minu isa kaks suvet olnud õppimas ja end ette valmistamas koolmeistri eksamile ning isa on mulle rääkinud küllalt lugusid "vanast õpetajast" kui väga heast ja sõbralikust inimesest, kuid kes, kui suures Riia linnas sündinud ja üles kasvanud inimene, üsna pealiskaudselt oli tundma õppinud maaelu ja midagi ei teadnud põlluasjandusest. Kirikumõisa põllupidamise juhtimine oli täiesti kirikumõisa kubja käes. Koguni teistlaadi mees oli aga "noor õpetaja" Ernst Magnus Schneider, kes juba enne kui ta Hallistesse õpetaja ametisse asus, ette oli kuulutanud kuidas tema "raudse luuaga" kiriku mõisat ja kihelkonda puhastama hakkab, kui siin ohjad oma kätte saab. Oma ettekuulutuse "raudse luua" asjus ta täitiski ja oli 31 aastat Halliste vaimsele elule raskeks koormaks. Aga põllumees oli ta üsna eeskujulik ning suur aianduse edasiarendaja ja puude sõber. Tema algatusel on istutatud kiriku ja kiriku ümber kasvavad toredad ilupuud. Isiklikult kaldun ma arvamisele, et ka pastor Kõivi poolt langetatud leinakask tema istutatud. 28. juulil 1961 M. Laarman |
|||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 8631 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Ülle Kärner | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 23.02.2002 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 16:24 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 26.07.2018 01:02 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | RKM II 109 | ||||||||||||||
| Säilik | ERA-13312-40760-52299 | ||||||||||||||
| Pala | ERA-14132-45375-62804 | ||||||||||||||