Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | RKM II 109, 189/92 (40) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | RKM II 109, 189/92 (40) < Halliste khk., Abja k. – Mats Laarman, 86 a. (1959) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:RKM IIKöide:109LK1:189LK2:192Pala:40 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1959 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | mägi | ||||||||||||||
| Žanr | topon | ||||||||||||||
| Jututüüp | Kommentaarid Hurda, Eiseni, Jungi ja J. Sõggeli andmetele Kottnõmme, Jaasimäe, Kudsamäe, Ruunamäe, Saksniidu kohta. | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Saksniidu | ||||||||||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Halliste | ||||||||||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||||||||||
| Koht 2 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Ruunamägi | ||||||||||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Halliste | ||||||||||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||||||||||
| Koht 3 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kudsamägi | ||||||||||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Halliste | ||||||||||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||||||||||
| Koht 4 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Jaasimägi | ||||||||||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Halliste | ||||||||||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||||||||||
| Koht 5 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kottnõmme | ||||||||||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Halliste | ||||||||||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Mitmesugused muistendite katked. Rahvaluule uurijate tõenduse järele moodustavad muistendid eesti rahvajuttude alal ulatuslikuma liigi ja nad olla kujunenud väga pika aja jooksul. Muistendite tekkimise ja arenemise pinnaks on olnud püüe seletada kuidagiviisi looduse ja ühiskond.ke nähtusi omaaegse mütoloogilise arusaamiste ja tõekspidamiste alusel. Kuna muinasjutt on vaba fantaasia produkt, muistend sellevastu kujunes välja teatavatest põhjustest ja alustest mille mõjutusel sündmused ja asjad on tekkinud. Nõnda ongi siis kujunenud meie kodumaal igal pool iga enam silmapaisvama koha, jõe, järve, mäe, oru, sündmuse ja muu nähte kohta mingisugune omapärane muistend. Samuti on see ka toimunud kodukülas Sammastes. Aga nii kaugele meie esivanemate püüe ometi ei läinud, et ta igale künkakesele ja mätakesele, nõgule ja nõlvale oleks hakkanud otsima ühte erilist tekkimise alust. Eesti rahvaluule alal on dr. J. Hurt, M. J. Eisen ja J. Jung toimetanud heade tagajärgedega agarate kaastööliste abil suuri korjandusi. Ka Sammaste tegelastest on hulgake mehi nende kaastööliste hulgas. Mõned neist kaastöölistest on saatnud andmeid ja muistendeid üksikute meie koduküla ja lähema ümbruse paikade kohta otse imekspanemise väärt arvul. Ptk. 31. märkisin ma juba J. Sõggeli korjanduse kohta, et neil sagedasti juures ülesmärkija fantaasia joon, veel enam märkan seda J. Jungi "Muinasaja teadust" uurides, kus leidsin, et Sõggel on saatnud teateid mitmekesiste asjade kohta küll Paistust, Kõpust, Hallistest, Saardest ja Häädemeestest. Küll ligemale 50 objekti kohta. Nii s'ablooni järel rahvalooming muistendite kujundamise juures küll ei ole tegutsenud, nagu S. omais kirjutustes märgib: Kudsamägi on tähtis selleläbi, et seal vanasti eesti rahva vanemad koosolekuid pidanud, leedulased Ruuna või Varsamäel sõjalaagris olnud, Saksniidul on vanasti sakslaste päälikud nõupidamistel olnud. Sagedasti räägib S kohtadest, millest tal üldse aimu ei ole. Seesugune lugu on tal Kottnõmmega (käesolevas kogumikus nr. 4.), millist kohta juba a. 1860. saadik enam ei ole, sest Õisu mõis laskis siis Kottnõmmelt põlised puud maha saagida ja nõmme asemel on talukoht Nõmme. Keegi vanematest inimestest pole sellest kuulnud, et Vanapagan siis terve Jaasimäe suuruse kogumi liiva on ära kannud. Ja märgata pole seda ka, et siit kuskilt liiva oleks ära viidud. Rahvalooming muistendite kujul otsib seletust mingite arusaamatule nähtele: kuidas tekkis Taru vare, kuidas tekkis Õisu järv, mille kohal enne heinamaa asus, kes ehitasid need teed, milliste asemed metsas veel praegusel ajal näha jne. Minu arusaamise järele toimivad ka vanaaja-uurijad omais otsustes mõningate küsimuste lahendamisel pisut ettevaatamatult, mis nende uurijate arvamistele kahju tekitab. Kuna minu koduküla ja ka lähem ümbrus mind juba lapsepõlvest saadik väga tõsiselt on huvitanud, siis olen ma nii mõnegi asja üle katsunud selgitust saada, mis mulle tumedad ja mida kohalikud targad, s.o. vanemad inimesed mulle anda ei osanud. Nõnda oli küsimusega, millest on tekkinud Õisu nimi, lugu. |
|||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 8629 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Ülle Kärner | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 23.02.2002 | ||||||||||||||
| Kontrollija | Reeli Reinaus | ||||||||||||||
| Kontrollimiskuupäev | 14.10.2018 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 16:24 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 14.10.2018 19:30 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | RKM II 109 | ||||||||||||||
| Säilik | |||||||||||||||
| Pala | |||||||||||||||