Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide RKM II 109, 185/7 (38)
Täisviide RKM II 109, 185/7 (38) < Halliste khk., Abja k. – Mats Laarman, 86 a. (1959)
Viite osad Kogu:RKM IIKöide:109LK1:185LK2:187Pala:38
Kogumisaasta(d) 1959
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
kogujalt Viljandimaa, Halliste, Abja k.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Mats Laarman 86 a.
Teksti sisu
Objekti liik mägi
Žanr muist, topon
Jututüüp Kullamägi - vanakuri valvab peidetud kulda, seepärast seal kummitab.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Kullamägi
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Halliste
Vana küla Sammaste
Uus maakond Viljandi maakond
Uus küla Sammaste
Tekst
Kullamäe varandus.

Ptk. 28. on toodud lühike ülevaade selle kohta, millised olid läinud sajandi algul need teed Sammastes, mis pidid võimaldama külal ühendust pidada välisilmaga: nad olid tõisised taevateed täis ohtu, risti ja viletsust. Aga ega küla omavahelised teed sugugi paremad polnud. Peateid oli õieti kaks. Esimene nendest algas Taga Konna talu ligidalt uue kirikuteest ja kulges siis oja, õieti soonetsi äärt mööda põhja poole, kuni ta koolimaja juures ületas oja ja kõverdas nüüd oja suunas edasi kuni Ojasuuni ja säält jõe kallast mööda piki mäe selga veski tammini. Seda mäeselga, mis kohati üsne kõrge oli ja järsult jõe poole langes kutsus tahvas Kullamäeks. Kullamäel ei olnud saja aasta eest veel ainustki hoonet: kohalik rahvas kartis sinna mõnda maja ehitada vaimude tõttu, kelle asupaik sääl olla. Vana Ploomi-tädi, kes mõnikord meie juure koolimajasse ööbima jäi, jutustas meile kord põhjuse, miks Kullamäele kardetakse eluhoonet püstitada.
Keegi söakas mees ei ole teiste hoiatustest hoolinud, vaid ehitanud vanal ajal jõe äärsele mäeseljandikule, kus pärastine vallamaja püstitati, omale majakese ja asuned sellesse elama. Kuid sinna ta jääda ei saanud, kuna võimata olnud ööseti rahu leida, sest maja all käinud üks igavene kolin ja kõlin ning aeg-ajalt kostnud kolina sekka üks õudse-hääleline hüüd: "Ma tousen, ma tousen, -nüüd ma tõusen!" (Sõnad hääldatud võõra murdeliselt, mitte "tõusen", vaid "tousen".)
Nii siis lahkunudki ehitaja omast uuest elamust ja hoone seisnud pärast seda pikemat aega tühjalt. Keegi ei söandanud sinna vaimude tõttu asuma jääda.
Kord tulnud linna poolt üks teekäija veski juure ja palunud öömaja. Keegi teda ei olevat enne siinpool näinud - kes teab, mis inimene ta olnud, sellepärast olnud tal ööbimise saamine raske. Keegi ep siis juhatanudki võõra tühja majja minema, kus ju ruumi laialt. Sinna see siis läinudki, kuid tulnud pooleöö aegus säält hirmunult jälle tagasi. Ta jutustanud, et ka teda pole kolinad ja hääl magama jääda lasknud ja siis võtnud ta oma pambukese ja tulema tulles öelnud üle ukse tagasi: "No touse siis, kurat, kui sa just tahad!" - aga selle järele käinud üks igavene prahkam majas, olnud veel ka kõlinat kuulda ja siis jäänud ruumis päris vaikseks. Tagasi ta siiski ei usaldanud enam minna.
Teisel päeval läinud inimesed vaimude maja vaatama ja leidnud, et selle põrand olnud alla vajunud ning põranda all haigutanud avar auk.
Selge asi, et maja alla oli varandus peidetud ja selle valvuriks vana kuri jäänud. Kui nüüd võõras mees kurja nimepidi kutsus, ilmuski see ja viis pärast sinna jäetud kulla enesega ühes mäe põue. Kes teab, kus ta seal peitub. Mägi sai aga omale kulla järele nime Kullamäe.
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 8628
Sisestaja Ülle Kärner
Sisestuskuupäev 23.02.2002
Lisatud 20.06.2012 16:24
Viimati muudetud 26.07.2018 01:08
Andmed Kivikeses
Säiliku viide RKM II 109
Säilik
Pala