Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide RKM II 109, 161/3 (29)
Täisviide RKM II 109, 161/3 (29) < Halliste khk., Abja k. – Mats Laarman, 86 a. < isalt (1959)
Viite osad Kogu:RKM IIKöide:109LK1:161LK2:163Pala:29
Kogumisaasta(d) 1959
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
kogujalt; koguja isalt Viljandimaa, Halliste, Abja k.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Mats Laarman 86 a.
Teksti sisu
Objekti liik mägi
Žanr topon
Jututüüp Arutlus Ruunamäe nime üle. Võsamägi, Varsamägi.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Varsamägi
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Halliste
Vana küla Sammaste
Vana talu Araku
Uus maakond Viljandi maakond
Uus küla Sammaste
Koht 2
Objekti nimetus Võsamägi
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Halliste
Vana küla Sammaste
Vana talu Araku
Uus maakond Viljandi maakond
Uus küla Sammaste
Koht 3
Objekti nimetus Ruunamägi, Võsamägi, Varsamägi
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Halliste
Vana küla Sammaste
Vana talu Araku
Uus maakond Viljandi maakond
Uus küla Sammaste
Tekst
Sammaste ja Vingivalla küla moodustasid Eesti iseseisvuse ajal Kaarli valla. Kumbki küla maa-ala seisab eraldi, teine-teisest lahutatud Pornuse Ereste küla maade läbi. Kaarli valla pindala oli üldsuurusega 55,9 ruutkilomeetrit.
Maapind on siin üldiselt tasane, kuna puuduvad vähegi silmapaisvamad kõrgustikud, mäed ja orud. Kuid seda armasamaks ja meeldejäävamaks on muutunud meile need üksikud künkad ja kingukühmukesed, mis siin-seal lagedal heina- või karjamaa serval on üles kerkinud ja kus lapsepõlves omataoliste seltsis sai pillerkaaritatud. Araku koolimajast lõuna poole minnes leidus mitu sarnast küngast, mida meie toretsedes "mäeks" ülistasime.
Kolm lähemat mäge, vast kilomeetri võrra koolimajast eemal asusid endise Araku talu heinamaa piiril, need olid Ruunamägi, Varsamägi ja Võsamägi. Ruunamägi oli teistest märksa kõrgem, otsapeale püsti asetatud kanamuna kujuline. Kevadepool talvet viis noorem koolmeister koolipoisid mõnikord ilusa ilmaga Ruuna mäele, kus siis kangemad poisid võistlesid selles, kes suudab ühe joonega rada mööda mäe tippu joosta või usaldab sama rada mööda alla lipata. Nüüd Ruunamäge enam ei ole. Selle ostis üks ettevõtja Araku peremehelt ära ja vedas selle tee kruusatamiseks, mis Sammastest Ülemõisa ligidale postmaanteele kulgeb. Kui noor Sivers Saksamõisa elama asus, ei saanud saksad tõllaga Õisu ja Saksamõisa vahel liigelda ja siis laskis rüütelkond mõisatevahelise tee korda seada, muidugi selle raha arvel mis talunikud rüütelkonna kassasse maksid.
Mind huvitasid juba lapsepõlves nende eelpool mainitud mägede iseäralikud nimed ja kuna ma Kalevipoja lugusid olin lugenud, hakkasin arvama, kas vast ka need koduküla mäed vahest seoses on Kalevipoja hobuse hukkumisega huntide läbi. Pärisin isalt selle asja kohta seletust. Isa naeratas minu mõtte üle ja arvas, et Ruunamäe nimel küll vaevalt mingit sidet maksab otsida Kalevipoja ruunaga, vaid see side seisab otse meie ligilähedal. Küllap vist hundid sõid vanal ajal Ruunamäe jalal mõne sulasemehe ruunakese ära ja sulasemees tema järele aga ka teised inimesed, hakkasid nimetama paika, kus hundid hobuse murdnud, ruuna nimega. Peale selle, lisas isa juurde, ei ole ma kunagi midagi kuulnud sellest, et meie kandi vanad laulu- ja jutumehed midagi oleks kuuldavale lasknud Kalevipoja kohta. Hundi- ja Varsa-mäe nime võib sama lihtsalt seletada kui Ruunamäe nime.
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 8626
Sisestaja Ülle Kärner
Sisestuskuupäev 22.02.2002
Lisatud 20.06.2012 16:24
Viimati muudetud 26.07.2018 01:15
Andmed Kivikeses
Säiliku viide RKM II 109
Säilik
Pala