Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | RKM II 109, 155/61 (28) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | RKM II 109, 155/61 (28) < Halliste khk., Abja k. – Mats Laarman, 86 a. (1959) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:RKM IIKöide:109LK1:155LK2:161Pala:28 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1959 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | tee | ||||||||||||||
| Žanr | andm | ||||||||||||||
| Jututüüp | Sammaste küla ümbruse teedest. | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Sammaste küla | ||||||||||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Halliste | ||||||||||||||
| Vana küla | Sammaste | ||||||||||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Sammaste | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Uuemal ajal ehitatud teed. Eelpool mainitud vanadest teedest teadsid mõned vanad inimesed veel ühte-teist jutustada, kuid aeg möödub väga kiiresti ja uued esilekerkivad sündmused matavad peagi endised asjad paksu unustuse tolmu korraga. Kui palju on Sammastes neid vanemaid inimesi, kes teavad midagi Rae või Anna karjamõisast ja millal kadusid või seda, millal lamutati mõisa poolt rida Sammaste talusid ja loodi nende asmele Meieri või Saksamõis? Ometi oli kadunud Urite peremehe Mats Leimani (sünd. 1833) ema Anna mõisas teol käinud ja Saksamõisa alla võetud suure Peedi talu viimane peremehe Jaak Ruubeli surmast pole möödunud kuigi palju aastaid... -Õisu mõis ühes Kaarli, Moika ja Heimtaliga langes keisrinna Elisabeti "armu läbi" 1744 a. Siversi perekonna pärisomanikuks. Palju raskusi ja ülekohut tuli kohalikul rahval Õisu Siversite raske rusika all üle elada. Teine Siversist Õisu-Kaarli mõisa omanik August Fredrich, rahva poolt Kustaks hüütud, valitses oma laialist valda 1781-1823 ja sünnitas selle 42. aasta jooksul, mil ta siin peremehetses, palju meelehärma ja segadusi oma tujuka tegevusega. Tema maaniaks oli uute mõisate loomine. Selleks otstarbeks lamutas ta talud, pillutas inimesed oma kodukohtatest lageda taeva alla ja ehitas küla asemele mõisa. Vingivalla vanad vakutalud on mimtel korral selle härra tuju alla kannatama pidanud. 18. ja 19 sajandi vaheaastail laskis Õisu omanik lamutada Konna küla talud, mis asusid Sammaste küla lõuna sopis vastu Kariste piiri ja asutas talude asemele Anna karjamõisa. Kuid uue karjamõisaga jäi Õisu saks hätta: mõisa kaardi peal nägi uus asula ju päris kena välja, võttis oma alla eraldi seisva maa-ala - kuid sinna juurdepääs oli üksi ratsahobusel kuidagi võimalik. Tegi siis mõisnik kiire otsuse, tõmbas kaardil otsejoone, mis algas uue Anna mõisa kohalt ja kulges läbi laane ja Iiresoo Viirasilla poole. Kas selle joone järele rajatud tee ilmaski ka nii kaugele valmis oleks saanud, et seda mööda oleks liiklemine võimalikuks saanud, seda ei teadnud mulle vanad inimesed seletada, kahklesid aga küll väga, et see võimalikuks saanud oleks. Peale selle ei olnud linnamõisa eluiga kuigi pikk, et tee valmissaamine mõisale veel vajalik oleks olnud. Kuidas taluinimesed liiklemist toimetavad, selle üle ei ole ju mõisad kunagi pead vaevanud. Anna mõisa juurd viivast "nööriteest" oli meie noorespõlves a. 1880 ümber järele jäänud kindlad jäljed niihästi metsas kui ka Rae, Nõmme ja Meose talu maa-alal kust tee läbi jooksis, kraavid ja tee keha. Veel teise nööritee laskis August v. Sivers ehitada, mis ka algas Konna mõisa juurest ja viis läbi metsa mööda Laane talu Kaubi piiri poole Kose talu juurde. See tee pidi ühendama Anna mõisa ja ka Sammaste küla Halliste kirikuga. Viimane tee on säilinud kuni nüüdse ajani, kuigi ta liiklemiseks vankrite aegu kunagi pole olnud kõlbuline. Räägitakse, et insenerid kurja vaeva sellega olla näinud, kuidas läbi viia teesiht Peterburist Moskvasse Venemaa esimese raudtee jaoks ja et kõikvõimas Nikolai I siis ise raudtee sihi kaardil ära määranud otsejoone ühest linnast teisele tõmmates. Võimumees võib ja tohib nõnda toimida ja Õisu Siversid pidasid ennast sarnasteks võimumeesteks, kuigi nad on põlvnenud Schlesvig-Holsteini lihtsast põllukodaniku perekonnast. Vast seda kui võimumehe üleolekut teistest oma taolistest tundes on nemad teede juures ka toimunud Õisu piirkonnas Nikolai I eeskuju järele: kõik teede sihid on aetud joonelaua joone järele maakaardil. Kes autol on sõitnud Pärnu poolt Viljandisse, see imestab nende teede rohkete kõverduste ja käänakute pärast. Kui aga on sõidul läbitud Halliste piirkond ja sõit käändub Risti asulast Õisu poole, käib maantee otsejones edasi, läbib Õisu mõisa ning kulgeb Õisu maa-ala kuni endise Loodi valla piirini, kus jälle algab maantee oma sik-sakke. Need otseteed olle esimeste Õisu-Sivertite pärandus. "Maantee peab kulgema mõisast mõisasse" oli põhimõte mille järele toimis Liivimaa rüütelkond liiklemise küsimust arutades. Sammaste küla seisis eraldi, temas puudus mõis, loomulikult puudusid siis ka maanteed. "Taeva teest", mis Anna mõisa pärandusena viis läbi Konna küla Kose laane kaudu Halliste kiriku poole, oli eelpool juba kõne, millises seisukorras see seisis. Mitte paremad polnud need teed, mis viisid külast linna poole ja Õisu mõisa suunas. Teede asjus toimus pööre paremuse poole sest ajast saadik, kui 1858 a. asutati siia karjamõis. Kuid pööre ei toimunud mitte äkki, sest Meieri mõisat pidasid algul rentnikud, esmalt vana valitseja Meier ja selle järele endine mõisa müürisepp Leusin. Albi sellejärele kui August Sivers (vana Ritsu poeg) oli abiellunud ja Õisu suures lossis ruume napiks jäi vana ja noore Siversi perekonnale ning noorpaar sunnitud oli omale asupaika võtma Meieri või uue nimega Saksamõisas. Juba varemalt oli aetud otsejoonelised teesihid, postmaanteest algades läbi Ereste küla ja Sammaste Saksamõisani, aga alles 18.III, 1878 märgib Kaarli valla volikogu protokoll, et see tee tavalises korras talude poolt sunni kohustusena sillutamise alla võetakse. Linnatee äbi Univere laane võeti hiljem, 1883 tegemise või sillutamise alla. Varemalt käis Sammaste küla linna poole kulgev tee läbi Kiveste metsavahi ja Veske talu õuede ning vankriga sõites tuli tal läbida neli õuemulku, mis tulid avada ja korralikult jälle sulgeda, et õues luuravad harjaslinnud kurja peale ei saaks tikkuda. Taga Veske talu õueväravas pidi sõitja peatuma, kumba teeharu kaudu edasi liikuda, kas läbi Univere laane, kus peale loikude tuli läbi ronida ka kahest ojast, milline toiming kevadeti, sügiseti ja vihmastel aegadel üsnagi riskantne oli sooritada, - või minna teist teeharu mööda piki jõekallast Kaubioja kaudu. Aga ega seegi tee ohtude rohkuse poolest esimesest maha jäänud. Nüüd seisid ees veel kaks kardetavat kohta: Madsa kõrtsi ümbrus ja Visak! Kulus aastakümneid selleks, kuni uued teed pikemaajalise sillutamise mõjul niivõrd kindlama põhja alla said, et tee suutis hobust ja vankrit peal kanda. Maanteede sillutamise koormised olid enesestmõista ainuüksi talude kanda, mõisnik oli enese kohuseks jätnud valvamise selle üle, et teed iga aasta kevadeti ja sügiseti korralikult sillutatud saaksid ja ka nende üleanetute nuhtlemine, kelle teed lohakalt sillutatud, oli mõisasaksa käes. |
|||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 8625 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Ülle Kärner | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 22.02.2002 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 16:24 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 26.07.2018 01:17 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | RKM II 109 | ||||||||||||||
| Säilik | |||||||||||||||
| Pala | |||||||||||||||