| Jututüüp |
Virtsu vanalinn Vana-Virtsu mõisast põhja pool mere kaldal, torn, lõuna pool teekoht, tiik, kaev, Pätsiahjuvare, kus sõja ajal leiba tehtud, lossipealik röövinud laevu, ahel üle mere. |
| Virtsu vanalinn seisab Vana-Virtsu mõisast põhja pool mere kaldal, kelle kolm külge merest piiratud, üksi õhtupoolne külg on vastu kindlat maad, kus torn seisnud. Torn olla veel 3 - 4 sülda merepinnast kõrgem, kuna muud müüriasemed madalamad on, kus seinteasemed ja keldrite sissekäigud veel näha ja prügi täis on. Varemetest otse lõuna poole on teekoht selgeste näha, mis kividega on täidetud ja kunni postmaanteeni ulatab, mis umbes 100 sammu pikk on. Tee kõrval keskkohal on kaunis suur tiik ja üle postmaantee teine tiik, selle lähedal kaev ja üks küngas, mida rahvas Pätsiahjuvareks kutsub, kus sõja ajal leiba tehtud. Seal on niisugused targad leivameistrid olnud, kes Hiiumaalt vaadiga soolast merevett leivade sisse toonud. Merelaened käivad vastu lossi müüri, kust kohe pullvärk algab, kuhu jämedaist palkidest kastid tehtud, kelle nurgad raudkangidega kindlaks kinnitatud ja kastid kividega täidetud. Pullvärk ulatab peaaegu pool versta pikuti mööda ranna äärt kunni Mustasaksa sääreni, mis Rohinina poolt merde ulatab. See on hea varjupaik laevadele valju meretuulte eest. Selle Vanalinna kohta teatakse jutustada, et lossi pealik ühe suure ahila lasknud üle Väina Kuivastesse panna, et läbikäivate laevade käest tolliraha võtta ehk neid riisuda. Siis tulnud ükskord Inglise sõjalaevad ja jäänud sinna kettidesse kinni. Siis hakatud suurtükkidega Vanalinna peale laskma ja tehtud ta puruks, kus juures ka pealik otsa saanud. Vist on Hansa selts selle lossi ära hävitanud, mis ehk tema vaba laevasõitu on takistanud ja tülitanud. |
