Jaanipäiv.
Puolpäivä tetti Jaanituld, laulti ja karati. Tõrv ehk hagu palli, nigu kellgi oll. Jaanitulli om nüüd ka viel. jaanpäeval kerigo püha, ehk mõne tsäsona man, nigu Mieksih (külä [-] ), kos oja veereh üts Jaani kivi om. Ristjä Jaan om sääl pääl istnu. Peetäs pühas kivis. Inemise viivä sinna andid, söövä sääl, andva sandele. Koho piimä pandas kivi pääle, nii et kõik kivi valge um. Haige tuleva sinnä tervüst otsma, tsuklese ojah. Mitu omma ka tõeste terves saanu, ususe setokese', nii nimelt üts mies: See kinkin' kõik oma vana rõiva sandele, tsukelnu ojah ja pannu hindä kogoni vastsihe rõivihe, nii saanuki terves. - Üts Mieksi mõisa herr vai valitseja lasknu kivi är viijä, lahasnu kattes tükus ja pannu lauda müürü sisse, a eläjä nakanu kuolma. Pidänu jäll kivi sainast vällä võtma ja umma paika viima. Siis lõpnu eläjide kuol.- Anno 1884 olli ma esi Jaanipäivas sääl. |
