Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | H III 5, 881/6 (1) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | H III 5, 881/6 (1) < Karksi khk., Polli - M. Kõdar (1889) | ||||||
| Viite osad | Kogu:H IIIKöide:5LK1:881LK2:886Pala:1 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1889 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Viljandimaa, Karksi, Karksi v., Polli k. |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | loss, kivi, mägi, linn | ||||||
| Tegelased | isik, nõid/ravija, rahvas, hiid/kurat | ||||||
| Muud märksõnad | ehitusohver | ||||||
| Žanr | topon, muist | ||||||
| Jututüüp | Põrgu kirjeldus ja rahva läbikäimine vanapaganatega; Karksi lossi ehitamine: üle kavaldatud Katri müüritud linna võtmetega posti sisse (Katri tulp), siis jäi loss püsima; Karksi Mäeküla j. ligidal vanapagana pillatud kivilasu | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Vanapagana eluase/põrgu | ||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
| Kihelkond | Karksi | ||||||
| Vana talu | Mägiste | ||||||
| ERA kood | Krk_Allaste_01 | ||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
| Uus küla | Allaste | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Vanapagana eluase/põrgu | ||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
| Kihelkond | Karksi | ||||||
| Vana vald | Karksi | ||||||
| Vana küla | Karksi | ||||||
| Täpsem asukoht | lossist üle jõe mäe sees, köstri maja ligidal | ||||||
| ERA kood | Krk_Karksi-Nuia_02 | ||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
| Uus vald | Karksi vald | ||||||
| Uus küla | Karksi | ||||||
| Koht 3 | |||||||
| Objekti nimetus | Kivivare | ||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
| Kihelkond | Karksi | ||||||
| Vana küla | Karksi Mäeküla | ||||||
| ERA kood | Krk_Mäeküla_01 | ||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
| Uus küla | Karksi | ||||||
| Koht 4 | |||||||
| Objekti nimetus | Katri tulp | ||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
| Kihelkond | Karksi | ||||||
| Vana küla | Karksi | ||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
| Uus küla | Karksi | ||||||
| Koht 5 | |||||||
| Objekti nimetus | Karksi loss | ||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
| Kihelkond | Karksi | ||||||
| Vana küla | Karksi | ||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
| Uus küla | Karksi | ||||||
| Koht 6 | |||||||
| Objekti nimetus | Soome | ||||||
| Vana maakond | välismaa | ||||||
| Kihelkond | Soome | ||||||
| Tekst | |||||||
| Mõni sõna Karksi lossi ajaloost Vanarahvas kõneleb sellest mõnda imelist juhtumist. Karksi lossi ligedal ona vanal ajal kaks Vanapagana eluaset ollu, tõine neist ollu lossist lõune pool üle järve mäe sees praeguse köstri maja ligidal, tõine neist ollu viis versta lossist arvata õhtu pool Polli vallas Mägiste talu maa pääl kõva liiva sees, kus praegu põrgu ase näha om, selge allik jooseb säält välja, mis enne põrgust läbi joosnu. Üts vana inimene kõneles, et see põrgu ollu vanal ajal väga ilus. Tema nännu oma silmaga veel kõva liivast müüri sees kuu ja päeva asemid ja ka mitme pildi asemid ja lagi ollu ka veel pääl, liivast valli moodu tehtu, ja suure laelambi ase ollu ka näha lae külles ja see allik joosnu otsekohe põrgust läbi; nüüd ei ole neist põrgutest muud näha kui suured hauad, mis kogu sadanu. Enne ristiusu meie maale tulemist käinu nemad ka meie esivanematega õige sagetast läbi, nimelt ristsen ja pulmade pääl ja ka mudu pallide pääl, mis sagetast peetud, ja eestlased käinud ka nende juures võõrsil, aga kui ristiusk tullu ja eestlased juba enne söögi risti ette tegema haganu, siis om vanapaganad ütelnu: \"Ära värgelt ette tege!\" Ja kui meie esivanemad risti ette tennu, siis ollu nende söök hirmus jälk; kõik viisurajakad ja pastlepaigad, kassi- ja koeraraiped ollu neil liha eest ja elajasitt ja hobusesitt või eest neil laua pääl; aga enne risti tegemist ollu ilus söök. Ja need kaks põrguvanemat elanu ütstõisega suures ühenduses. Kui teine põrgu leiba tennu, siis visatu teisest põrgust leivalapid tõisele, ehk see vahe küll viis versta pikk om. Aga kui Karksi lossi ehitama hakatud, siis püüdnud nemad seda kõigest väest keelda. Ehk küll suure sundmisega inimesi tööd tegema sunnitud ja ka naestlegi ei ole aega antu latsi imetata, poisslatse saanu kaits kõrda imeda ja tütarlatse üts kõrd päeval, aga siiski, mis pääva tett see ööse maha lagunud. Viimati andnu üts tark või nõid hääd nõu lossiülemale ja siis aetu keik ümberkatune rahvas kogu ja suure hulga keskel ollu lossiülem oma sõaväega ja ülemal ollu suur võtmekimp käes ja hõiganu rahva vastu: \"Kes tahab Karksi linna võtmit kanda!\" Edimese ja tõise kõrra hõikamise pääle ei ole ütski vastanu, aga kui kolmat korda küsitu ja üteltu, et see inimene saab hea elu ja ei ole vaja tööd teta ja saad hääd sööki süvva ja ilusad rõõvad kanda, siis om üts tütruk rahva seast hõiganu: \"Mina tahan Karksi linna võtmid kanda!\" ja selle tüdruku nimi ollu Katri. Siis om tema tõiste hulgast välja kutsutu ja võtmekimp kätte antu ja siidirõõva selga pantu ja kuldkenga jalga ja kuldtooli pääle istma pantud ja magusat marjaviina juua antud ja siis aetu keik rahvas kotu minema ja Katri jäänu tooli pääle magama ja selle aja sehen, kui tema maganu, om temal kivist ja lubjast müür ümmer tett ehk müüritud ja post om pea valmis saanu, kui Katri isa ja ema teda vaatema tullu ja seda näten ära heitünu ja nakanu suure häälega ikma ja röökme ja selle kisa pääle ärkanud ka Katri üles ja hakanud ka röökma. Küll olli esa ja ema lossiülemat palelnu põlvi mahan, et nende tütar vallali lasta, aga nende palvet ei kuuldud mitte, vaid lastud läbi augu ütstõisele suud anda ja selle pääle pantu ka see auk kinni ja Katri jäänu posti sisse ja om sinna ära surnu ja üts must uss tullu posti alt välja. Ja nee linnavõtme jäänu tema kätte tänapäevani ja see tulp hõigates Katri nime perrä Katri tulp, tänapäevani ümberkautu rahvast ja see tulp seisab lossi valli müüri taga õhtu pool külles äkilise mäe külle pääl. Tema nägu om kui suur suhkrupää, päält ümarik. Seda tulpa võib igaüks näha. Kes juhtub Karksis käima, mingu isi vaateme. Pärast selle posti ehk tulba tegemist om jälle hakatud lossi ehitama. Siis om ööse enam müüri tett kui päeva, sest vanapaganad avitanu üüse ehitada ja toonu Soomemaaltki kive ehitamise tarvis. Üks Vanapagan jäänu oma põlletäuvega kauges ja kukk hakanu laulm, põllekanne lännu katik ja see kivilasu olla praegu Karksi Mäeküla Järve ligi ühe talu põllu pääl. Säält ei jätnud neid ütski ära hävitada, kõneleb vana rahvajutt. Ja kui seda lossi hakatu ära purustama, [ei ole] muidu võitu saadu, kui üts lits näitanu seda kotust, kust lossi ehitama hakatud, ja siis om sinnapoole üts mägi tehtud ja säält otsast hakatud suuretükkidega laskme, siis om see tore loss langenu ja see mägi seisab lõuna pool üle järve, kust loss purus lasti. Seda juttu kõneles üts mees mulle lapsepõlves, nüüd om see mees surnud. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Mõni sõna Karksi lossi ajaloost Vanarahvas kõneleb sellest mõnda imelist juhtumist. Karksi lossi ligedal ona vanal ajal kaks Vanapagana eluaset ollu, tõine neist ollu lossist lõune pool üle järve mäe sees praeguse köstri maja ligidal, tõine neist ollu viis versta lossist arvata õhtu pool Polli vallas Mägiste talu maa pääl kõva liiva sees, kus praegu põrgu ase näha om, selge allik jooseb säält välja, mis enne põrgust läbi joosnu. Üts vana inimene kõneles, et see põrgu ollu vanal ajal väga ilus. Tema nännu oma silmaga veel kõva liivast müüri sees kuu ja päeva asemid ja ka mitme pildi asemid ja lagi ollu ka veel pääl, liivast valli moodu tehtu, ja suure laelambi ase ollu ka näha lae külles ja see allik joosnu otsekohe põrgust läbi; nüüd ei ole neist põrgutest muud näha kui suured hauad, mis kogu sadanu. Enne ristiusu meie maale tulemist käinu nemad ka meie esivanematega õige sagetast läbi, nimelt ristsen ja pulmade pääl ja ka mudu pallide pääl, mis sagetast peetud, ja eestlased käinud ka nende juures võõrsil, aga kui ristiusk tullu ja eestlased juba enne söögi risti ette tegema haganu, siis om vanapaganad ütelnu: \"Ära värgelt ette tege!\" Ja kui meie esivanemad risti ette tennu, siis ollu nende söök hirmus jälk; kõik viisurajakad ja pastlepaigad, kassi- ja koeraraiped ollu neil liha eest ja elajasitt ja hobusesitt või eest neil laua pääl; aga enne risti tegemist ollu ilus söök. Ja need kaks põrguvanemat elanu ütstõisega suures ühenduses. Kui teine põrgu leiba tennu, siis visatu teisest põrgust leivalapid tõisele, ehk see vahe küll viis versta pikk om. Aga kui Karksi lossi ehitama hakatud, siis püüdnud nemad seda kõigest väest keelda. Ehk küll suure sundmisega inimesi tööd tegema sunnitud ja ka naestlegi ei ole aega antu latsi imetata, poisslatse saanu kaits kõrda imeda ja tütarlatse üts kõrd päeval, aga siiski, mis pääva tett see ööse maha lagunud. Viimati andnu üts tark või nõid hääd nõu lossiülemale ja siis aetu keik ümberkatune rahvas kogu ja suure hulga keskel ollu lossiülem oma sõaväega ja ülemal ollu suur võtmekimp käes ja hõiganu rahva vastu: \"Kes tahab Karksi linna võtmit kanda!\" Edimese ja tõise kõrra hõikamise pääle ei ole ütski vastanu, aga kui kolmat korda küsitu ja üteltu, et see inimene saab hea elu ja ei ole vaja tööd teta ja saad hääd sööki süvva ja ilusad rõõvad kanda, siis om üts tütruk rahva seast hõiganu: \"Mina tahan Karksi linna võtmid kanda!\" ja selle tüdruku nimi ollu Katri. Siis om tema tõiste hulgast välja kutsutu ja võtmekimp kätte antu ja siidirõõva selga pantu ja kuldkenga jalga ja kuldtooli pääle istma pantud ja magusat marjaviina juua antud ja siis aetu keik rahvas kotu minema ja Katri jäänu tooli pääle magama ja selle aja sehen, kui tema maganu, om temal kivist ja lubjast müür ümmer tett ehk müüritud ja post om pea valmis saanu, kui Katri isa ja ema teda vaatema tullu ja seda näten ära heitünu ja nakanu suure häälega ikma ja röökme ja selle kisa pääle ärkanud ka Katri üles ja hakanud ka röökma. Küll olli esa ja ema lossiülemat palelnu põlvi mahan, et nende tütar vallali lasta, aga nende palvet ei kuuldud mitte, vaid lastud läbi augu ütstõisele suud anda ja selle pääle pantu ka see auk kinni ja Katri jäänu posti sisse ja om sinna ära surnu ja üts must uss tullu posti alt välja. Ja nee linnavõtme jäänu tema kätte tänapäevani ja see tulp hõigates Katri nime perrä Katri tulp, tänapäevani ümberkautu rahvast ja see tulp seisab lossi valli müüri taga õhtu pool külles äkilise mäe külle pääl. Tema nägu om kui suur suhkrupää, päält ümarik. Seda tulpa võib igaüks näha. Kes juhtub Karksis käima, mingu isi vaateme. Pärast selle posti ehk tulba tegemist om jälle hakatud lossi ehitama. Siis om ööse enam müüri tett kui päeva, sest vanapaganad avitanu üüse ehitada ja toonu Soomemaaltki kive ehitamise tarvis. Üks Vanapagan jäänu oma põlletäuvega kauges ja kukk hakanu laulm, põllekanne lännu katik ja see kivilasu olla praegu Karksi Mäeküla Järve ligi ühe talu põllu pääl. Säält ei jätnud neid ütski ära hävitada, kõneleb vana rahvajutt. Ja kui seda lossi hakatu ära purustama, [ei ole] muidu võitu saadu, kui üts lits näitanu seda kotust, kust lossi ehitama hakatud, ja siis om sinnapoole üts mägi tehtud ja säält otsast hakatud suuretükkidega laskme, siis om see tore loss langenu ja see mägi seisab lõuna pool üle järve, kust loss purus lasti. Seda juttu kõneles üts mees mulle lapsepõlves, nüüd om see mees surnud. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Tekstimärkus | OHTOst | ||||||
| Sisu kommentaar | Vp | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 7956 | ||||||
| Sisestaja | Pille Vahtmäe | ||||||
| Sisestuskuupäev | 13.02.2007 | ||||||
| Kontrollija | Reeli Reinaus | ||||||
| Kontrollimiskuupäev | 20.09.2018 | ||||||
| Lisatud | 20.06.2012 16:19 | ||||||
| Viimati muudetud | 20.09.2018 13:56 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | H III 5 | ||||||
| Säilik | ERA-10353-63118-50901 | ||||||
| Pala | ERA-11233-48730-95589 | ||||||