Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | H III 29, 637/42 (5) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | H III 29, 637/42 (5) < Rõuge khk. – J. Rauba (1901) | ||||||
| Viite osad | Kogu:H IIIKöide:29LK1:637LK2:642Pala:5 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1901 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Võrumaa, Rõuge |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | kirik, mägi, hiis, kalme, kivi | ||||||
| Tegelased | hiid/kurat | ||||||
| Muud märksõnad | aeg, sõda | ||||||
| Žanr | muist | ||||||
| Jututüüp | Andrimäe kiriku ase Saaluse v. oja ääres. Röövlid, sisside elupaigad sõja järel. Kivikalme? Vanapagana kirikuehitus. Kivilademed - hiiede jätised. Sõjaröövlite - sisside pelgupaik. | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Allikad | ||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Rõuge | ||||||
| Vana vald | Saaluse/Haanja | ||||||
| Vana küla | Andremäe | ||||||
| Uus maakond | Võru maakond | ||||||
| Uus vald | Võru vald | ||||||
| Uus küla | Kündja | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Kirikuase/matusekoht/pühade hiiede jätised | ||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Rõuge | ||||||
| Vana vald | Saaluse/Haanja | ||||||
| Vana küla | Andremäe | ||||||
| Täpsem asukoht | kivikalme 13711? | ||||||
| ERA kood | Rõu_Kündja_01 | ||||||
| Arheoloogiakood | a0940 | ||||||
| Uus maakond | Võru maakond | ||||||
| Uus vald | Võru vald | ||||||
| Uus küla | Kündja | ||||||
| Koht 3 | |||||||
| Objekti nimetus | Andrimäe soo | ||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Rõuge | ||||||
| Vana vald | Saaluse/Haanja | ||||||
| Vana küla | Andremäe | ||||||
| Uus maakond | Võru maakond | ||||||
| Uus vald | Võru vald | ||||||
| Uus küla | Kündja | ||||||
| Tekst | |||||||
| Andrimäe kerigu ase See koht Kerigu ase on Saaluse vallas, Saaluse ja Haanja valla piiride peal. Sääl ümberkaudu on suured mäed. Keskelt jookseb jõgi (oja), mida mitmet viisi kutsutakse: iga küla all on ise nimi. Jõgi on siis kahe valla piir. Ümber jõe on heinamaad ja sood. Soode ümber on õige kõrged mäerahnud. Mõned mäed on väga ilusad, nagu hobuseseljad ehk nagu -sadulad. Mägedest ja heinamaade seest tuleb väga palju lätteid välja, mis väga roostesed on. Arvatakse, et sääl mägede sees palju rauda on olemas, aga ei ole veel ükski asjatundja juure juhtunud. Mina ise olen neid allikaid vaadanud ja olen sedasama arvanud. \"Palju allikaid,\" ütlevad vanad inimesed, \"on ilma põhjata.\" See ümberkaudne on väga perätü maa; siis on sääl veel palju kuristikkusi ja orgusi. Öeldakse, et vanast on sääl röövli ja sõa ajal sissi (riisujad) pesitelenud. Õige inimene ei olla sääl elanud. Nõnda siis sääl Andrimäe soo ääres on ühe mäeselja pääl midagi vaatamiseväärt. Nimelt suur kivilade. Et paremini sellest aru saada, joonistan ma ta üles. Sääl on praegugi kole palju kiva koos ükstõise pääl, nagu ühe tarbeasja pärast kokku kannetud; kivid on reas ja korras. Mõnes kohas kasvavad haava- ja lepapuud. Minu arvamise järele on see üks vana eestlaste matus. Säält kohalt on mägi tasaseks tehtud, sest muidu on mägi ümargune. Üks vanajutt seletab kivide ajalugu niiviisi. Vanapagan olla tähele pandnud, et Jumalal kirikud on; sääl õpetatakse rahvast; aga temal oma rahva tarbeks ei ole kirikut olnud. Mis muud kui oma tarbeks kirik ehitada. Ta otsinud niisuguse kuha välja, kus palju inimesi ei käinud. Läinud ühel ööl Haanja poole pääle kiriku ehitamise tarbeks kiva otsima. Korjanud ühe kaatsaharo täie kiva ja tulnud tulema. Oli umbes kesköö aeg. Kui ta just üle soo selle mäe pääle oli saanud, laulis kukk ja äkisti läks kaadsaharo lõhki, kivid kukkusivad maha senna mäe pääle. Nõnda jäi kiriku ehitamine pooleli. – Rahvas aga nimetab seda kohta kirikuasemeks. Siin on niisuguseid kivilademeid veel paari mäe otsas. Ümberringi on põllud, aga kõrge mäe otsas on sarapuupõesad ja palju suuri kiva, mis ei ole mitte igapäivased kivihunikud, vaid ka vist eestlaste matused ehk ohvrikohad ehk pühade hiiede jätised. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Andrimäe kerigu ase See koht Kerigu ase on Saaluse vallas, Saaluse ja Haanja valla piiride peal. Sääl ümberkaudu on suured mäed. Keskelt jookseb jõgi (oja), mida mitmet viisi kutsutakse: iga küla all on ise nimi. Jõgi on siis kahe valla piir. Ümber jõe on heinamaad ja sood. Soode ümber on õige kõrged mäerahnud. Mõned mäed on väga ilusad, nagu hobuseseljad ehk nagu -sadulad. Mägedest ja heinamaade seest tuleb väga palju lätteid välja, mis väga roostesed on. Arvatakse, et sääl mägede sees palju rauda on olemas, aga ei ole veel ükski asjatundja juure juhtunud. Mina ise olen neid allikaid vaadanud ja olen sedasama arvanud. \"Palju allikaid,\" ütlevad vanad inimesed, \"on ilma põhjata.\" See ümberkaudne on väga perätü maa; siis on sääl veel palju kuristikkusi ja orgusi. Öeldakse, et vanast on sääl röövli ja sõa ajal sissi (riisujad) pesitelenud. Õige inimene ei olla sääl elanud. Nõnda siis sääl Andrimäe soo ääres on ühe mäeselja pääl midagi vaatamiseväärt. Nimelt suur kivilade. Et paremini sellest aru saada, joonistan ma ta üles. Sääl on praegugi kole palju kiva koos ükstõise pääl, nagu ühe tarbeasja pärast kokku kannetud; kivid on reas ja korras. Mõnes kohas kasvavad haava- ja lepapuud. Minu arvamise järele on see üks vana eestlaste matus. Säält kohalt on mägi tasaseks tehtud, sest muidu on mägi ümargune. Üks vanajutt seletab kivide ajalugu niiviisi. Vanapagan olla tähele pandnud, et Jumalal kirikud on; sääl õpetatakse rahvast; aga temal oma rahva tarbeks ei ole kirikut olnud. Mis muud kui oma tarbeks kirik ehitada. Ta otsinud niisuguse kuha välja, kus palju inimesi ei käinud. Läinud ühel ööl Haanja poole pääle kiriku ehitamise tarbeks kiva otsima. Korjanud ühe kaatsaharo täie kiva ja tulnud tulema. Oli umbes kesköö aeg. Kui ta just üle soo selle mäe pääle oli saanud, laulis kukk ja äkisti läks kaadsaharo lõhki, kivid kukkusivad maha senna mäe pääle. Nõnda jäi kiriku ehitamine pooleli. – Rahvas aga nimetab seda kohta kirikuasemeks. Siin on niisuguseid kivilademeid veel paari mäe otsas. Ümberringi on põllud, aga kõrge mäe otsas on sarapuupõesad ja palju suuri kiva, mis ei ole mitte igapäivased kivihunikud, vaid ka vist eestlaste matused ehk ohvrikohad ehk pühade hiiede jätised. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Tekstimärkus | skeem lk 639 | ||||||
| Sisu kommentaar | Vp | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 7943 | ||||||
| Sisestaja | Terje Potter | ||||||
| Sisestuskuupäev | |||||||
| Kontrollija | Reeli Reinaus | ||||||
| Kontrollimiskuupäev | 25.08.2018 | ||||||
| Lisatud | 20.06.2012 16:19 | ||||||
| Viimati muudetud | 25.08.2018 01:14 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | H III 29 | ||||||
| Säilik | ERA-11142-48921-20918 | ||||||
| Pala | ERA-13218-50675-12134 | ||||||