Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | H III 28, 701/7 (1) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | H III 28, 701/7 (1) < Rõuge khk. - Gustav Raup (1897) | ||||||
| Viite osad | Kogu:H IIIKöide:28LK1:701LK2:707Pala:1 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1897 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Võrumaa, Rõuge |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Tegelased | hiid/kurat | ||||||
| Žanr | muist, u | ||||||
| Jututüüp | Juuda-Mai - kurat veab last ringi, küüntest kübar, Venemaa pool palju risti ettelöömist, Eestis vähem. | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Rõuge | ||||||
| Vana küla | Vana-Roosa | ||||||
| ERA kood | Rõu_131 | ||||||
| Tekst | |||||||
| Viiekümmne aestaga iist elli üts miis uma noorõ naasega. Abielohn sündü nääle üts tütär, kedä vanõmba väega armasti. Ku lats kate aestaga vannutsõs sai, sis kuuli täl armas imä är, ja jätt tütre vaeses latses. Vaeselatse esä, kä umahn majapidämisehn ilma naaselda läbi es saa, võtt hinele tõõsõ naase. Edimält oll võõras imä edimätse naase tütre vasta õigõ sõbralik, a ku täll esi paari aestaga peräst mitu last sündü, sis nakas timä võõrast tütärd hirmsahe vihkama. Hommogust õdaguni vand\' ja niid\' timä tedä hirmside sõnnuga: \"Oh et sinno kurat võtasi ja põrgohe veesi, ku sa maa ala vaosi ja vette upusi! Sa vana rõibe, sa eläjä lats, sa suur söödik!\" Ütskord oll esä kavvõdahe suurõ mõtsa taade kündmä lännü, võõras imä saat esimätse naase tütre, kää tuu kõrra aigu ütsä aestaga vannunõ oll, mõtsa esäle süüki viimä. timä pidi muidogi käsku täütmä, muido os jäl\'ki vitsu saanu, mä võõra imä kõõ suurõmb kingitüs oll. Nii läts timä sis vandmise all mõtsa minemä. Tii, midä pite timä minemä pidi, vei paksust mõtsast läbi. Ku timä õkva kesk mõtsa sai, sis tull\' üte suure pedäjä takast üts must miis vällä, vei latsõ süvvä mõtsa sisse ja pand sinnä maha, peräst võtt söögi ja vei tuu latsõ näol esäle. Võõras imä es pane tuust tähelegi, et last kodo es tulõ a oll\' rõõmsa viil päälegi. Ku miis mõne päävä peräst mõtsast kodo tull\' ja vanõmbad tütärd kohnki es näe, sis küsse timä naase käest: \"Kos vanõmb tütär um?\" Naane ütel: Timä vana päävä varas taht üü ja päävä läbi mõtsahn mängu lävvä ja ümbre hulku. Kas ma tiija kohn vaest parhilla ka viil liblikide takahn aelõs, tuust saani ku timä sulle süvvä viimä läts, ei olõ ma tedä silmagaki nännü. Miis es naka kah last ots\'magi, a arvas imä jutu õigõs. Mõne päävä peräst, ku last viil kodo es tulõ, naati kül otsma, a es löüdä inäp kedägi. Vana miis, vai õigõp ülda vana sarvik, võt\' säält latsõ hinnega ja viidi tedä, kasu imä tahtmise perrä ütest paigast tõistõ paika. Säitse aastaiga aeli tima tuud muudu ilma pite, ku latsõ kasuimä kotohn haigõs jäi ja är kuuli. Õkva arvada kuulmise aigu pand vana sarvik latsõ Võrõ liina huulitsõ pääle maha ja ütel: \"Kavvamba ma sinno hinne man inäp pitä ei või, su kasuimäl lüvväs hinge kellä.\" Tütärlats küsse rahva käest tiid, ja sai õnnelikult kodu tagasi. Kotohn selet timä kuis vana sarvik, sis ku timä mõtsa esäle süvvä oll lännü viima üte suurõ pedäjä takast vällä oll tulnu, ja tedä hinnega ütehn oll võtnu, ja nigu tuisk müüdä maadilma oll aelnu. Ku timä üte inemise küüdsist tettü kübärä pähä pandnu ja toolõ tütarlatsõlõ kah tõõsõ andnu. Ku tu küpär täll päähn oll, sis es olõ ütski inenine tedä nännü, et mu peräst vai mi minnu söögi sisse. \"Ütskord - oll timä seletänü - vei vana sarvik minno Tartohe uno poolõ, kohn tuu kõrd õkva sikku tapõti; vana sarvik küküt siku taadõ ja tek sääl kõiksugu vigurit, nii et mull hirma päält kaia oll. Ma oodi nii kavva ku lihha är keeti, ja mõtli et mullõ kah uts tükk andas, a uno ja timä sugulasõ es näe ütski minno. Täll es olõ kunagi aigo, a käve üte kõrtsi mant tõõsõ mano, ja ku kohn tapõlust oll, sis oll\' timä aladi sääl siähn, ja and kivvega ja nuioga tõõsõlõ vasta; kelle timä matsu sälgä õgvõnd, tuu inäp sjoohn ilman es liiguda. Ku mõnikõrd aigu sai, siis istõ timä maha, pand pää mullõ rüppü ja käsk täie otsi, minkmann timä magama jäi. Egakõrd opas tima inne magama jäämist: \"Ku Piripall tulõ, sis aja minno üles, et ma är jõkke või paeda. Ütskõrd olli mii üte jõe veerehn ku täll aigu oll puhkama jäiä. Inne magama jäämist ütel timä jäl mullõ: \"Ku Piripall tulõ, sis aja minno üles, et ma jõkke või paeda, ja jäi sis magama. Ma tedä sis paljo es pelgä, a ku midägi vasta timä tahtmist tei, sis kõrvu pitehn sai nii et tuli takahn keieli. Kääni sis suu jõe puult är ja hõiksi: \"Piripall tulõ!\" Oh sa hull ku tema sis maast üles karas ja nigu välk - mäe poolõ juuskma, arvatõhn, et jõgi tuul puul um; ku essingu är näk, sis jäl ümbre käänd ja jõkke karas. Mõni kõrd võtt tima mu kah jõkke ütehn. Oh sa hull kui ilosa sääl maja olli! Silmä vässü är kaiehn Ku timä kavvõmbahe tahtsõ minnä, sis võtt timä mu sõrmi pitehn sälgä, timäl olli kats kord pikembä sõrmõ ku muil inemisil, kohn mull väega rasse olla oll. Ku ma sis Jumalat naksi pallema, nigu ma esä käest kotohn mõnikõrra kuuli, sis nakas timä minno hirmsal viiel piinama; ku ma sis tedä pallema naksi, sis lask timä mull uma hanna pääle istu, kohn mull paremb oll olla ku saksa sohva pääl. Ütskõrd selet timä mullõ: et siin Eestimaal kerge um leiba saia, a mine sinnä Vinne maa poolõ, sääl ei saa, zia sitta kah: kõigil umma risti pääle tettü. Ku ma ma mõnikõrd vasta tima tahtmist johtu tegema, sis sai pessä nii et puul aestat perrä verine olli, kõõ rohkõp tuu iist ku Jumala nimme nimidi.\" Tuu tütärlats elli viil kavva aigu perähn kodo tulõkit, peräst sai viil mehele ja nääde sugu eläs täämbätseni pääväni. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Tekstimärkus | skaneeritud | ||||||
| Sisu kommentaar | Juuda-Maie motiiv, puuduvad kohaandmed | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 7938 | ||||||
| Sisestaja | Terje Potter | ||||||
| Sisestuskuupäev | 04.09.2000 | ||||||
| Lisatud | 20.06.2012 16:19 | ||||||
| Viimati muudetud | 07.08.2013 14:06 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | H III 28 | ||||||
| Säilik | ERA-11276-58518-10351 | ||||||
| Pala | ERA-13218-50804-36685 | ||||||