Pühä Petseri saamisest.
"Tuod või-ei ütsgi üldä, et Petser "pühä liin" olõi. Petser om küll tsia karustõ tett, pääle tuo, ku kiä üte maa seest tulnu keriku üles olli löüdnu. Targa tsia karüsõ naksi pühäle kerikulõ müürü ümbre ehitämä, kohe nimä maaülembit peräst appi kutsi. Maaülemba lasi egal tüömehel esi uma käega ni-võrra palka võtta, kui naa esi tahtsõ, a kiäki õks saa-as inämb kui kohus ja õigus päävä palka võtta oll. Nii tetti pühä Maarja kerikule müür ümbre, nink peräst ka kõik tõõsõ keriku, ja muu ilmaliku elo maja ruttu ja pia tettus sai. Pühä Maarja kerik om esi Jumalast maa seest ilma pääle saadet, ja tedä ei või, ei ka saa ütsgi inemine maa pääl inäp ümbre ehitä. Miä tälle iäle mano tetäs, tuo mant arki lagonõs. - Pühä Maarja keriku all omma oosõ, - Jummal tied, kohe niä läävä. Mõnõ ütlese, et Kiiovahe läävät tõõsõ otsa. Üts kõrd lastu kats eläjät p. Maarja oosist edesi minemä - rakk ja oinas. Paari nädäli peräst tulnu oinas ilma pääldä, veritse kaalaga, kihägä tagasi, rakk jäänuki uostõ.
Nii mitmeki tähtsämbä setuvele jutustuse Petserist. |
