Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | H II 74, 543/7 (1) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | |||||||
| Viite osad | Kogu:H IIKöide:74LK1:543LK2:547Pala:1 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1906 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Võrumaa, Vastseliina |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | kalme, järv, kirik | ||||||
| Žanr | muist, aj, topon | ||||||
| Jututüüp | Kirikuasemed ja matused Misso v. Hino k. ja Tabina järve ääres, Kirikumäel, Vastseliina mõisas Kirikumäe rehe asemel - rootsi ajast. Kellahääl. Vastseliina kiriku ehitamine. Pudelid tornist. Maa-alla? | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | kirikuase | ||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Vastseliina | ||||||
| Arheoloogiakood | a1051 | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | kirikuase | ||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Vastseliina | ||||||
| Arheoloogiakood | a0926 | ||||||
| Koht 3 | |||||||
| Objekti nimetus | kirikuase, matus | ||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Vastseliina | ||||||
| Vana küla | Siksälä/Hino | ||||||
| Arheoloogiakood | a1394 | ||||||
| Uus küla | Siksälä | ||||||
| Tekst | |||||||
| Vastseliina kihkuna algoludõst Kerikutest. Kõigõ vanõmbis kerikis arvatas Vastseliina kihkunnah kolmõ kerikut. Üts näist om olnu Misso vallah, Pugola kolgah, Hino külä järve veereh, koh vanna kerigu asõnd tundas ja matussõst ka paik selgehe tiedäs, ja tedä viel seeni maani ütsgi adõr üles ei olõ kündnü. Mõtsa tihnik kasus pääl, kedä ka kiäki suurõs mõtsas kasu ei lasõ. Sõtu aigu om kerik hukka saanu, ja kellgi järve põhja aetu, kost ta alati halvu ilmu ette tähendeh, unduvat. Järve ümbre elläv rahvas, Hino ja Kimalaste külä, tiedvä tuost pallo pajata, kuis vana kerigu kel näile ustava kalendri iest om olnu. Kerikut, kõigõ matusõga arvatas Roodsi rahva umas, ja peetäs kõigõ vanõmbas pühäs paigas. Tõõnõ kerik om olnu Loosi vallah, Tabina küla maa pääl, ka Tabina järve lähkoh. Kerigu asõnd ei tieda. Matust arvatas küll üteh paigah olõvat, kost alati kuolja luu kündeh vällä tulõvat. A kerigu kel om küll Tabina järve põhjah, koh ta suurõlõ Tabina küläle tähtsäs kalendris om, kui "tõisi ilmu" ette piäs tulõma. Kerikut ja matust arvatas Roodsi rahva umas. Kolmas kerik om olnu Vahtseliina vallah, "Kerigu mäel", missõst vana nimigi tunnistap, et siäl tõesti kerik om olnu. Kerigu ja matusõ asõnd tundas, a adõr om mõlõmbist üle käömäh. Niisama om ligi Kerigu mäe tallo, umbest pool versta maad Ziistri külä poolõ, suur hulk mulla kalmit, millest arvada tulõ, et siäl suurõ sõa lahingu omma olnu, mink läbi ka Kerigu mäe kerik arr om häötet, ja kerigu kellgi järve põhja visatu. Kerigu mäe talo, siäl ümbre elävä pobsi ja Mauri külä kuulva alati järvest kellä helinät. Ütskõrd vanalaiga olõvat kalapüüdjile ka kell võrku tulnu, ja nuo omma mõtõlnu väega suurt kalapüüki saija. Veerepoolõ saijeh kakõnu võrk, ja kerigu kell lännü suurõ mürinäga järve põhja tagasi. Kerik olõvat nii sama Roodsi rahva perält olnu, ja suuri sõtu läbi hukka saanu. Neläs Vastseliina kerik om olnu Vastseliina mõisah, nink asõmõl parhilla siäl "Kerigu mäe rehe" omma. Kui Vastseliin arr häötedi, sai ka kerik hukka. - Nii jutustas rahva suu vanust kerikist, midä Roodsi riigi umis arvatas. Aga peris Vastseliina kerik ehitedi, parhillatsõ Vastseliina liina keriku ligi, keriku mõisa kottale, (mis peräst vana kerigu asemele, matusõ pääle ehitedi. Kerigu mõisa härbär om õkva kerigu asemel.) ja tuo oll üts puinõ kerikukõnõ, kellel kah uma torn olli. Vanast kerikust om vähämb torni kellgi viel parhillatsih kerigu tornih helisemah, mille sarnast helüle tõist ei olõ. Kel olõvat, vannu kirju tunnistusõ perrä, Saksa maalt sijä tuodu, koh ta ollõv valõtu. Vannu kerigu kirju tunnistusõ perrä om Vastseliina kihkund edimält üts Rõugu kihkunna külest erätedu rahva osa, Setu piiri poole, kellele sijä edimält abi kerik tettü. Sis olõvat kõigest selle kerigu perrä umbest paar tuhat inemist olnu. (Aga nüüd juba 14 tuhat hinge.) Kunas vana vana puu kerik tettü, ehk kui pallo ta saisnu, tuost ei tija rahva suu midägi kõnelda. Kõigõ vanemba inemise kõnõlava, et näide vanõmba küll puu kerikohe käünü, ja siäl Jumala sõnna kuulnu. Parhillanõ kerik ehitedi 1772 aastal 23. septembril. sis olli vastse keriku pühendämine, midä viis aastat oll ehitedu, ja midä ka 5000 rubla eest valmis tetti. Kui 1901 aastal kerikut ümbre ehitämä nakati, sis löüti et terve kerigu lagi kirvõstõga tahõtu oll. Nätä, et sis viel siih lavva lõikamise kunst tundmatu om olnu. Parhillatsõ kerigu ümbre ehitämises - pikembas ja ristimoodi laembas tegemises - kullu 24 tuhat rubla raha ärä, ja kerikul puuduva viel ahjo, etteplaanitu saali, ja topeld aknõd. Kerigu pühendamine olli 1901, 14 Novembril. Pääle selle paari aasta peräst, värmiti ja ilustedi kerik seest puolt, mille jaos 800 rubla raha kulus. Kui kerik edimält ehitedi - kõneles rahvasuu - sis lasti torni pajast kats pudelat alla, üts tävvelt, tõõnõ tühält. Kua putel katsgi lät, tuost arvati kerigu pääle suurt tähendust. Täüs putel olõvat alla sadutõh purus lännü, missõst vanna kerikut peläti, et ta tävvelt - kõigõ rahvaga üteh hukka saa. Peläti alati kerigu maa sisse vaomist. Latsõpõlvõh kuuli ma vannu inemiste suust alati nõuupidämisi, et sis tulõ väega suur vällä tükmine ja murd, torni pajast vällä tulõkil. Vana rahva jut näkku 1901, 10 aprillil õigõs minevät: Keriku perä ja perä poolidsõ küle kisuti tervelt maha, ilma et naa muido esi hukka olõs lännü. (Ehitamise jaos.) Parhillatsõ kerigu kohta es jää inäp ebausu juttu. Nii pallo mie kerikist, vanust mälehtüsist meie aja päivini. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Kirjandus | ilmunud raamatus "Muistis, koht ja pärimus II Pärimus ja paigad" lk 109 | ||||||
| Sisu kommentaar | Pambu | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 7890 | ||||||
| Sisestaja | Eve Valper | ||||||
| Sisestuskuupäev | |||||||
| Lisatud | 20.06.2012 16:19 | ||||||
| Viimati muudetud | 29.09.2017 16:05 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | H II 74 | ||||||
| Säilik | ERA-11104-57102-04637 | ||||||
| Pala | ERA-13216-60098-91921 | ||||||