Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide H II 60, 769/71 (1)
Täisviide
Viite osad Kogu:H IIKöide:60LK1:769LK2:771Pala:1
Kogumisaasta(d) 1897
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Jaan Sandra
Pala kogumiskoht Setomaa, Seto
Võrumaa, Vastseliina
Teksti sisu
Objekti liik kivi, oja
Tegelased isik
Žanr muist, uk kal, uk med
Jututüüp Meeksi püha Jaanikivi, oja. Ravi, ohvriannid, sandid jm. Preester saab andeid. Kivi laudamüüri - loomade rahutus.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Jaanikivi
Vana maakond Setomaa
Kihelkond Seto
Vana vald Meremäe
Vana küla Miikse
Arheoloogiakood a1324
Uus maakond Võru maakond
Uus vald Meremäe vald
Tekst
Setu-maa tähtsämbäq paigaq.
Miekse Jaani (pühä) kivist.
Miekse Jaani kivist, ehk pühäst ohvri kivist, olõ ma kõrd joq kirotanu, a noq, kuna Seto-maa uurimise all om, tulõ ka timäst viel mõni sada sõnna, Setokõistõ pajatusõ perrä üldä.
Jaani ehk püha ohvri kivi orjaja omma kõik kimmähe toovotanu, ega aastaga siäl olla, ja sinnä umma lubatut ohvrit tuvva. Kell sinnä tullõh üts vai tõõnõ viga om, kas pää haigõ, vai jala haigõ, ehk muido määnest sisemäst vika, - tuo lätt kivist müödä juoskvahe oija, tsuklõs siäl, pand tõõsõ rõiva sälgä, ja vii nuo vanaq rõivaq pühä kivi pääle, kost kerjäjide kari näid, ütstõõsõ võigihna siäl samah arr haard. A abi om ütekõrraga, tuost samast silmapilk käeh. Ka muul aol, kuna Jaani päiv, ehk kivi pühä, vai ohvri päiv ei olõ, - löüd kivi mano puttuja siäl õks mõnõ tingä raha, tükü liha, pala piimä, tuusta villu, ehk mõnt muud. Kõike pandas sinnä, kui toovotetu ohvrit, midä hädä tunnil ja sunnil, kimmähe lubatas, ja millest ka lubatõhki jo abi saa. Ent hädä tulõvat toolõ tõestõ tagasi, kes pühä kivi vasta petüst tege, ja sinnä lubatut materiaali ei vii. - ma olõ ka ütskõrd neide "kivi pühäl" olnu, koh jälk ja jälle om päält kaija, kuis naa noidõ kohopiimä kaussõga, võiju taldrikkaga tsässonast vällä tulõva, koh anoma-täüsile "Jumala sõna pääle loeti" ja midä tsässona läve vai repi ieh köstri (tiakon) väidsega poolõs lõikas, ja "papi poolõ" vahtsõhõ suurdo sälä korvi kummahut, (nimelt kohopiimä, kuna võid püttü paigalõ pandas), ent perrä jäänü poolõga, tulõva naa, kui ohvri-andõga pühä-kivi mano, võidva võijuga ja kohopiimäga tedä ümbre tsõõri, kuna naa esi suuga umilõ lehmile, suurt piimä saaki, ja kallist karä õnnõ sobiva ja pallõva. peräst pandas kõik kivi pääle, kost kokko korjunu "tsuhkna" ja "Seto" sandiq näid ummi anomehe habiva.
Kivi esi oll inne vanast suur ja illos olnu, kuna ta parhilla mõrdlikõnõ, tükäne om. Asi oll kiviga üts kõrd nii olnu: mõni sada aastakka tagasi, kuq Miekse mõisat naati ehitämä (Miekse olõvat vanõmb kuq Vahtsõliin), Sis oll üts kuri ja võhl mõisa herr pühäkivi püssärohtõga arr purta lasknu, ja vähämbä tüküq mõisa lauda vundamõndis vitä lasknu, kest müürsepp ka müürü sisse, nulga kivi pand. Laudakõnõ sai valmis, karäkõnõ panti sügüse sisse, a midäs tuo takah, eläjä naksi kõik, ni võrra kuq näid seeh oll, hirmsahe rüökmä ja maurama, niigu määnest kurätegijat näteh. Otsiti ja süpotedi/siipotedi?/ laut läbi, a midägi löüdä-äs seest, mia täntämise väärt olõs. Eläjile tuodi kõkkõ parõmb toit ette, - õks tuo sama jõrrin ja mürrin, et pakõ mõisa päält vai Juudakundu arr. Herr kutsuti esi ka lauta kaema, ja tuo võtt märgäs arr, mia tuo viga om. Ta käsk eläja laudast vällä aija, ja naa es lausu sääl midägi, ei müüh ei määh, kottõ kumbaki. Sedämaid lask herr ruttu müürsepä kutsu, kes pühä-kivi tükü, müürü nulga seest vällä võtt, proosta kivi asõmõlõ pand, kuna pühäkivi tüküq, umma paika tagasi lasti vitä. -
Nüüd aeti kari lauta, ja eläjä ei tie täämbäni laudah määnestgi hellü.
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 7814
Sisestaja Eve Valper
Sisestuskuupäev
Lisatud 20.06.2012 16:18
Viimati muudetud 05.08.2013 17:29
Andmed Kivikeses
Säiliku viide H II 60
Säilik ERA-10353-35319-05700
Pala ERA-13216-62942-39707