Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide H II 60, 162/4 (12)
Täisviide
Viite osad Kogu:H IIKöide:60LK1:162LK2:164Pala:12
Kogumisaasta(d) 1896
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Peeter Ruga
Pala kogumiskoht Võrumaa, Rõuge
Teksti sisu
Objekti liik järv, kirik
Tegelased hiid/kurat
Žanr muist, topon
Jututüüp Rõuge kiriku müürid ei püsi. Ehituskivid Alakõrtsi järves. Võtmehoidja Maarja.
Pärimuskohad
Koht 1
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Rõuge
Arheoloogiakood a1293
Tekst
Sedä vahtsõt kerikut, mis no Rõugõn um, ehitedi jo kõvastõ ja müür oll jo maa mant myni hüä jalg korgõmbas tett, ent ütel üül oll kyk tuu ehitus maani maha lahut ja kyk lahkmise puru nink kraam oll niu luvvaga arr pühit. Nakati kaema nink otsma ja löüti puru Ala kõrtsi järvest (Suur järv). Syski es jättetä ehitämist poolõlõ; panti vahi üüses manu ja päivä ehitedi iks edesi. Saij müür jall vana korgusõ manu, sys oll jall tuu müür ütel üül maani maha lahut. Ütski vaht es olõ tuud kuulnu ega nännü, kuis ehk kis tuu lahkjaq olliq.
- Järve kesk kottus kasvi korõmbas nink parhillaki and mägi järve kesk kotsil tuust tunnistust, kuna moodö järv ümbre tsyyri sükav um.
Hulga aigu oll jo arr ehitet ent kerikuga es olda viil ku-ki' kavvõn; sest ni pia ku müür korõmbas saij, sys oll jall tuu mitmõ päävä tüü üte üüga arr lahut. Sääl hõõgas opetaja ütel pühäpääväl kantsli päält et kas kiäki ei tahasi vahtsõ kerigu võtmid hindä kätte hoita võtta ja kiä taht, tuu tulkõ päält kerigu timä manu.
Päält kerigu oll pallö kiä hinnäst üles anni, sest et kyk tahtsõ jo kerigu võtma hoitjas saija; nink noode siän oll kah üts tütruk - Maarja nimega. Opetajalõ oll tuu tütruk, tima vagahusõ peräst jo inne tutva nink selleperäst saat opetaja muuq kyk minemä ja lubas tütruku võtma hoitjas võtta.
-Tuusama tütruk võeti ja viidi õdangult - ku jo pümmes oll lännü - kerigu manu nink müürüti elävält müürü sise. Edimäst kõrd pand kah küll tütrük vasta, ent perä kõrd minestü tä arr nink kyk sündü nii kuis tääga tallitõdõ õnõ. Õkva sinnä, kon no köstre kantsli um, um tuu tütruk sisse müürüt. Tuust aost pääle ei olõ kah kerik kunagi arr lahut nink ehitämise tüü lännü joudsallõ edesi. Selle kutsutas kah sedä Rõugõ kerikut et tuu tütrugu nimi Maarja oll: "Rõugõ=Maarja" kerik.
Sääne lugu um ega kerikuga olnu. Inne inemise pandmist lahutu iks kerigu saanä maha, (:Nuu lahkja es olõ jo mu'u kiäki ku Vana juuda' sest et tuu jo nääle väega vasta miilt um, ku üts Jumala koda manu ehitedäs:) a' ni pia ku inemine müürü sisse panti jäij lahkmine maha. Noode inemiste nimmi perrä nakahti kah neid kerikid kutsma.
Nii Rõugõn, Rõugõ pää kerik: "Rõugõ=Maarja" kerik; abikerik Pindin: "Pindi=Jaani" kerik nink Roosa abikerik: "Roosa=Jakobi" kerik. Sääne sama lugu um kah moode suuri kerikidega olnu, et neid tuu nime perrä kutsutas, kedä "Võtme hoitjas" müürü sisse um pant.
Lisaandmed
Sisu kommentaar *
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 7808
Sisestaja Terje Potter
Sisestuskuupäev
Lisatud 20.06.2012 16:18
Viimati muudetud 05.08.2013 17:32
Andmed Kivikeses
Säiliku viide H II 60
Säilik ERA-10353-35319-05700
Pala ERA-13216-63118-67371