| Niisama on Lehmja mõisa ligidal nõndanimetud Lehmja sarapikus kahel pool maanteed mõned krässakad jämedad tammed, need pidada üks pulmaliste voor olema. Mõned räägivad et neid selle pärast sinna pandud, et nad tulnud kirikust laulatuselt ja hakkanud seal ilusa muru peal tantsima ja mängima, siis teinud vana isa nad tammedeks, jälle teised räägivad et see pulmavoor kange tuisuga kirikust tulles sinna ära eksinud ja siis kangeste vanndunud ja ise endid tammedeks sajatanud. Rohkem neid sinna ei kasva ja ära nad ka ei kuiva. Kõige suuremad neist tee ääres üeldakse peigmees ja pruut olema. Sealt tammede alt võttab ka Lehmja mõis lubja põletamise tarvis paasi. Seal olnud ka enne rahaauk kelle kaitsjad üks pesakond nõelussisi olnud, aga mõisa teumehed tapnud kiva võttes palju ussa ära, et ussid vist viimaks vihastanud ja sealt ära kolinud verst maad eemale soosse nõnda nimetud "Volbre mäele", kus neid nüüd igal soojal päeval näha saab. Üks kord lasknud üks Lehmja mõisa valitseja sealt ühe tamme maha võtta vankre kodarate tarvis. Kui paraku mõisa päris-herra kindral von Knorring (praegu tema pojapoeg) olnud valitsejaga hirmus tige, et need tammed olla 200 enne Kri. sünd. kasvama hakkanud, neid ei tohtida keegi maha raiuda. |
