Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | H II 56, 864/7 (12) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | H II 56, 864/7 (12) < Otepää khk. < Oru k. - Joosep Silde < Jaan Kuus (1896) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:H IIKöide:56LK1:864LK2:867Pala:12 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1896 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | talu | ||||||||||||||
| Muud märksõnad | perekonnanimi, asustus, sõda | ||||||||||||||
| Žanr | topon, aj, muist | ||||||||||||||
| Jututüüp | Pärtu talu asutamine rootsi sõja aegu, esiisa Pärt, \"pargid\" (pardiajajad), perekonnanimi Kuus kuuse järgi, taluümbruse taimestik ja linnud, viinavoorid Narva. | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Viinakoa järve ase /Viinaveskiorg | ||||||||||||||
| Vana maakond | Tartumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Otepää | ||||||||||||||
| Vana vald | Palupera | ||||||||||||||
| Vana küla | Palupera? | ||||||||||||||
| ERA kood | Ote339 | ||||||||||||||
| Uus maakond | Valga maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Puka vald | ||||||||||||||
| Uus küla | Meegaste | ||||||||||||||
| Märkus | põhikaardi järgi oletatav | ||||||||||||||
| Koht 2 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Pärtu talu/Pärtu mägi | ||||||||||||||
| Vana maakond | Tartumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Otepää | ||||||||||||||
| Vana vald | Palupera | ||||||||||||||
| Vana talu | Pärtu (Perdu 34) | ||||||||||||||
| Täpsem asukoht | Piiri talu piiri veeren lõuna poole | ||||||||||||||
| ERA kood | Ote101 | ||||||||||||||
| Uus maakond | Valga maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Puka vald | ||||||||||||||
| Uus küla | Meegaste | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Kotusse päält jut Piiri talu piiri veeren lõuna poole Paluperä vallan om Pärtu talu mägi kos kah alustuse tiidmätä vana vammil sisen om Kadunu Jaan Kuuse juttu perra ollev temä Esa esa Esä nimi Päirt ollu tu ollev tolle talu sinna ehitänu ja vist ehhitäjä nime perrä Pärtu talule nimes jäänu Roodsi sõa aigu ollu vastne tare üles tettu, sis tulluva pargi ja tennuva tuled lastest tare nukka ala temä Esä Esa Esa vaihdnu põhja puul tarre Piiri puul koplin suure saare kannu otsan. Kui tare oles palama nakanu minemä sis oles temä lännu pairke pesmä arvatas Pärtil tule sõna ollev ollu selle ei ollev tare palama lännu Tolle vana tare ahi vairs om lõuna puul tarre lävve tarre kõrval prõlla alale. Väär nime paneku aigu ollu 1 väega vana kuus lõuna puul tarre nurme sisen tolle kuuse ala pantu vana perra jäänu maja asju varju tole vana suure kuuse perra ollev temä esä endäle väär nime lasnu Kuus panna. Endisel vanal ajal ollev Pärdu talu tsoru puul nurmen ollu om eslik arvamine, aga seppi koda ollev küll sääl ollu ahi vairs ollu alale ja ravva sitta ollev viilki löida nurme sisest arvatas selle talu jagu ollu. Seo Pärtu kopel om nüidki viil Esti iluste puieka ehitedu, sisen köinden tund süda suurt rõõmu sääl om saare pihle toome kõjo ka osast kuusi ja viil mõnda sugust muid puid upi 5 vakamaad nella kanti tasane musta mullaka katetu jae lehe ja köirt aina kasvase sääl väega tihdi ja mõnda muud seltsi aina ja puid. Vanast ollu ni suuri saari et ütte ööse sisen mehhiste pesä ollev ollu Seo mäe lagi om päält tasane kui oles elde looja esi erälises ilutuses loonu, pöha puuil mäe küilg külä suud vasta om akkiline ja sääl om selle sama talu obeste kopel küläsuuga ühendetu, mõlembide neide kopelde sisen laulva tsisaski tsirgu kah pask rästa ei puudu sääl. Lõuna poole mäe päält lät maesa aenama alla aenama sisen om lätte säält juusk väike viike alla orust läbi mes mäe külle pääl om sääl kasvase lehd puu sisen oru otsan alan om väikke niituke, niitu kutsutas viina kua järve ase sääl om kah tammi palgi otse tunda orgu kutsutas viina veski orus tole perast et sääl viina koda vanal ajal ollev oolu Saalt ollev vanast viina voorika Narvan kaittu ütte sõa aigu tulluva pargi sinna viina kotta säält ollev pairkele praaka kaala pillutu. |
|||||||||||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||||||||||
| Kotuse päält jut. Piiri talu piiri veeren lõuna poole Paluperä vallan om Pärtu talu mägi, kos kah alustuse tiidmätä vana vammil sisen om. Kadunu Jaan Kuuse juttu perra ollev temä esä esä esä nimi Päirt ollu, tu ollev tolle talu sinna ehitänu ja vist ehhitäjä nime perrä Pärtu talule nimes jäänu. Roodsi sõa aigu ollu vastne tare üles tettu, sis tulluva pargi ja tennuva tuled laastest tare nuka ala. Temä esä esä esä vaihtnu põhja puul tarre Piiri puul koplin suure saare kannu otsan. Kui tare oles palama nakanu minemä, sis oles temä lännu parke pesmä. Arvatas, Pärtil tule sõna ollev ollu, selle ei ollev tare palama lännu. Tolle vana tare ahi vairs om lõuna puul tare lävve tare kõrval prõlla alale. Väär nime paneku aigu ollu üits väega vana kuus lõuna puul tarre nurme sisen, tolle kuuse ala pantu vana perra jäänu maja asju varju. Tolle vana suure kuuse perra ollev temä esä endäle väär nime lasnu Kuus panna. Endisel vanal ajal ollev Pärdu talu Tsoru puul nurmen ollu. Om eslik arvamine, aga seppi koda ollev küll sääl ollu, ahi vairs ollu alale ja ravva sitta ollev viilki löida nurme sisest, arvatas selle talu jagu ollu. Seo Pärtu kopel om nüidki viil ästi iluste puieka ehitedu, sisen käinden tund süda suurt rõõmu. Sääl om saare, pihle, toome, kõjo, ka osast kuusi ja viil mõnda sugust muid puid. Upi 5 vakamaad nella kanti tasane, musta mullaka katetu, jae lehe ja köirt aina kasvase sääl väega tihti ja mõnda muud seltsi aina ja puid. Vanast ollu ni suuri saari, et ütte ööse sisen mehiste pesä ollev ollu. Seo mäe lagi om päält tasane, kui oles elde looja esi erälises ilutuses loonu, põha puul mäe küilg Külä suud vasta om äkkiline ja sääl om selle sama talu obeste kopel Küläsuuga ühendetu.Mõlembide neide kopelde sisen laulva tsisaski tsirgu, kah paskrästa ei puudu sääl. Lõuna poole mäe päält lät maesa aenama alla. Aenama sisen om lätte, säält juusk väike viike alla orust läbi, mes mäe külle pääl om. Sääl kasvase lehd puu sisen. Oru otsan alan om väikke niituke, niitu kutsutas Viinakua järve ase. Sääl om kah tammi palgi otse tunda. Orgu kutsutas Viinaveski orus, tole perast et sääl viina koda vanal ajal ollev ollu. Säält ollev vanast viina voorika Narvan kaittu. Ütte sõa aigu tulluva pargi sinna viina kotta, säält ollev pairkele praaka kaala pillutu. |
|||||||||||||||
| Lisaandmed | |||||||||||||||
| Sisu kommentaar | rahvapärane terminoloogia? - kotuse päält jut A. Musta andmbaasi põhjal nime Kuus pandud Arula ja Päidla, ent mitte Palupera vallas |
||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 7780 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Mari-Ann Remmel | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 30.03.2001 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 16:18 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 25.10.2017 20:20 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | H II 56 | ||||||||||||||
| Säilik | ERA-10350-39135-01404 | ||||||||||||||
| Pala | ERA-13216-63865-03414 | ||||||||||||||