Teade
Arhiiviandmed | |||||||
Viide | H II 51, 431/2 (8) | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Täisviide | H II 51, 431/2 (8) < Rõuge khk. – Peeter Ruga (1894) | ||||||
Viite osad | Kogu:H IIKöide:51LK1:431LK2:432Pala:8 | ||||||
Kogumisaasta(d) | 1894 | ||||||
Kogujad |
|
||||||
Pala kogumiskoht | Võrumaa, Rõuge |
||||||
Teksti sisu | |||||||
Objekti liik | puu, järv | ||||||
Tegelased | valitseja | ||||||
Muud märksõnad | varandus | ||||||
Žanr | uk kal, aj, u, muist | ||||||
Jututüüp | Mustjärves Rootsi kuninga mõõk. Suur kala. Kui vehmer/tamm/ kasvama läheb... Hea rootsi aeg. Viimnepäev. | ||||||
Pärimuskohad | |||||||
Koht 1 | |||||||
Objekti nimetus | Rootsi kuninga tammed | ||||||
Vana maakond | Võrumaa | ||||||
Kihelkond | Rõuge | ||||||
ERA kood | Rõu_113 | ||||||
Koht 2 | |||||||
Objekti nimetus | Mustjärv | ||||||
Vana maakond | Võrumaa | ||||||
Kihelkond | Rõuge | ||||||
Vana küla | Kadõni | ||||||
ERA kood | Rõu_111 | ||||||
Arheoloogiakood | a1446 | ||||||
Tekst | |||||||
Roodsi kuninga myk. Rahva suuhn um küll pallö juttõ, üts ütsilde tõõnõ tõõsilde, oi kiä näid kyki joud arr kiruta vai üles panda. Nii kynõlasõ kah seo poolõ vana rahvas et Roodsi Kunningas Vinne Keisri iist paeden uma kuldmõõga Viitänä vallan, Luhasuun olõvahe Musta järve ollõv arr kaotanu. Kunningas sõitnu õkva järvest müüdä ku myk tää käest vallalõ päsnü, maha sadanu nink säält õkva järve. Kellelgil Ruutslasõl es olõ inäb aigu myka otsma naada, sest et Vinne vägi jo kundsa pääl oll ja ega üts püüse õnõ umma ellu pästä nink nii viisi jäije myk järve kon tää täämbädseni pääväni um. Valusa ilma ja selge pääväga olõvat küll sedä myka mitu kõrd nätü, ku tää vii seen liigus ja eläs õkva ku ellävhõpõ ning kunagi,- ku kah järv vaka um - rahul ei püsü enge iks niu kärsitu um, sest et tää sedä päivä ja tunni igatsusõga uutvat kunas myni Roodsi Kunningas tulõ ning tääga (mõõgaga) seo maa Vindläse käest arr võit. Küll olõvat mittund miist püüdnü myka vällä tõmmada,- ent asjända, sest myk kaovat sys suurtumas püüdjide silmist. Seo um seo sama Must järv, millest ma jo üts kõrd kirudi, et sääl üts suur halli pääga kala seen olõvat. Minust ei olõ seo M. järv mitte kaugõl; arvada versta kats ehk kygõ rohkõmb kolm. Suvõl ku vähägi mahtu saa sys taha ma tedä kaema minnä nink ku myni juturiisme rahva suust kuulõ, sys taha ma sedä Teile teedä anda. Seo sama pagõmise pääl, põhast lõunõ (Lätimaa) poolõ, tsusanu Ruutslanõ kats keppi vai kah kats tammist, ratta (vankri) vehmert maa sisse ütelden:\" Ku neo kasuma lätvä sõs saa ma seo maa tagasi; aq ku ei lää, sys olõ ei loodusdgi inäb sukuki!\" -. Mõlõmba vehmre kasuvat tubliste nink olõvat jo tugõva tammõ. Seost olõvat arvada et Ruutslane Vindläse käest seo maa üts kõrd tagasi võit; sest Pühäkirigi ütlevät et pühä puu/st?/ saavat üts väikene riigikene üles tõusma nink pallö sedä ilma hindä ala võtma, ent pallö nigu ei saavat timä valitsema, sest pia pääle seo ao tulõvat viimnepäiv. Seos väikeses riigis arvadas Ruutslast. Kah pallõldavat ega pühapäiv Roodsi kerigin mij (Eestlaisi) - ku Vinne vangõ iist et Jummal meid esi võtas arr pästä. Ruutslast kitt rahva suu viil täämbädseni pääväni perrä nink kynõlõs Rootsi validsusest hüä meelega. |
|||||||
Redigeeritud tekst | |||||||
Roodsi kuninga mõõk Rahva suuhn um küll pall´o juttõ, üts´ ütsilde, tõõnõ tõõsildõ, oi, kiä näid kõiki joud ärq kirutaq vai üles panda. Nii kõnõlas kah seo poolõ vanarahvas, et Roodsi kuningas Vinne keisri iist paedõn uma kuldmõõga Viitina vallan, Luhasuun olõvahe Musta järve ollõv ärq kaotanuq. Kuningas sõitnu õkva järvest müüdä, ku mõõk tä käest vallalõ päsnüq, mahaq sadanuq nink säält õkva järve. Kellelgil ruutslasõl es olõq inäp aigu mõõka ots´ma naada, selle et Vinne vägi jo kundsa pääl oll´ ja egaüts´ püüdse õnõ umma ellu pästä. Niiviisi jäije mõõk järve, kon tä täämbädse pääväni um. Valusa (valgõ) ilma ja selge pääväga ollõv külh seod mõõka mitund kõrd nättü, kuis tä vii seen liigus ja eläs, õkva ku ellävhõpõ, nink kunagi – ku ka järv vakka um – rahul ei püsüq endä iks nigu kärsitü um. Tä uutõv igatsusõga sedä päivä ja tunni, kunas mõni Roodsi kuningas tulõ nink timäga seo maa vindläse käest ärq võit. Küll ollõv mitund miist püüdnü mõõka vällä tõmmadaq – a as´andaq, selle et mõõk kaovat sis suutumas püüdjide silmist. Seosama pagõmise pääl, põh´ast lõunõ (Lätimaa) poolõ, tsusanuq ruutslanõ kats´ keppi vai kah kats´ tammist ratta vehmerd maa sisse, ütelden: “Ku neoq kasuma lätväq, sõs saa ma seo maa tagasi, aq ku ei lääq, sõs olõ-ei loodustki inäp sukugi!” Mõlõmba vehmreq kassuv tublistõ nink ollõv jo tugõvaq tammõq. Seost ollõv arvadaq, et ruutslanõ vindläse käest seo maa üts´kõrd tagasi võit, selle et Pühäkirigi ütlev, et pühän puun saabõv üts´ väikene riigikene üles nõsõma nink pall´o sedä ilma hindä alaq võtma, ent pall´o aigu ei saavat timä valitsaq, selle et piä pääle seo ao tullõv viimnepäiv. Seos väikeses riigis arvadas ruutslast. Kah pallõldav ega pühäpäiv Roodsi kerigin miiq (eestläisi) ku Vinne vangõ iist, et Jummal´ meid esiq võtas ärq pästä. Ruutslast kitt rahvasuu viil täämbädse pääväni perrä nink kõnõlas Roodsi valitsusõst hüä meelega. |
|||||||
Tööprotsess | |||||||
IDkood (Koobas) | 7769 | ||||||
Sisestaja | Terje Potter | ||||||
Sisestuskuupäev | |||||||
Lisatud | 20.06.2012 16:18 | ||||||
Viimati muudetud | 05.08.2013 17:50 | ||||||
Andmed Kivikeses | |||||||
Säiliku viide | H II 51 | ||||||
Säilik | ERA-10350-33979-47800 | ||||||
Pala | ERA-13216-64213-84796 |