Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | H II 48, 648/50 (4) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | H II 48, 648/50 (4) < Karksi khk. - J. Kivisäk (1895) | ||||||
| Viite osad | Kogu:H IIKöide:48LK1:648LK2:650Pala:4 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1895 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Viljandimaa, Karksi |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | koobas, allikas, haud | ||||||
| Tegelased | hiid/kurat | ||||||
| Muud märksõnad | sõda | ||||||
| Žanr | andm, muist, aj | ||||||
| Jututüüp | Karksi ja Mäkiste põrguhaudade asukoht ja kirjeldus; vanapaganate leivategu; koopad olla sõjaaegsed varjupaigad ja vanapaganate eluasemed | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Mäkiste põrguhaud | ||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
| Kihelkond | Karksi | ||||||
| Vana talu | Mäkiste | ||||||
| ERA kood | Krk_Allaste_01 | ||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
| Uus küla | Allaste | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Karksi põrguhaud | ||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
| Kihelkond | Karksi | ||||||
| Vana vald | Karksi | ||||||
| Vana küla | Karksi | ||||||
| Täpsem asukoht | oru koltel, mis Karksi lossi alt mööda lääp | ||||||
| ERA kood | Krk_Karksi-Nuia_02 | ||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
| Uus küla | Karksi | ||||||
| Tekst | |||||||
| Põrguhautest Karksi kihelkonnan om kaits põrguhauda või koobast ja nee põrguhavva om selle oru koltel, mis Karksi lossi alt mööda lääp. Esimene om nimege Karksi põrgu, mis üits nelläntik versti Karksi kirikust lõunehommuku pool om orukalda sehen, kust üits ilus selge allik vällä joosep. Sii kotus ehk oru kallas om ütlemada ilus looduse kotus. Orgu mööda allapoole minnen, see om õhtu poole Karksi kirikust ja Polli mõisast, see om Karksi põrgu kotelt neli versti õhtu poole Polli vallan Mäkiste talu Märt Kivilannu maa sehen om ka jälle tõine põrguhaud, mida Mäkiste põrguhavvaks kutsutekse; see põrguhaud om oru kalda sehen nagu üits võllit keller kõva liiva sisse õõnistet. Tema suurus om 3-4 sülda egapidi, kust eest suu om selle havval vaevalt üte talukamre usse suurune. Ennevanast ollu selle põrgul taga maa sisse üits õõn kavetes sisse lännu, mis nüüd kinni sadanu om. Selle havva alt joosep ka üits suur ilus selge allik, mis alla heina pääle vällä joosep ja heinämaad kastap. Nende kate nimetet põrguhavva sehen elanu vanast vanapagane. Levategemise jaus ollu nende kate põrguhavvan olejetel üitsainus levvalappi. Tarvilisel kõrral visanuna säält üitstõisel levalapit nellä versti kaugusest. Karksi põrguhavvan pesiteve nüüd veel mõne nahkhiire. Rahvas, kes vana kuntsi peave, peave na säält kinni puadme ja oma kuntsse pidame, sest et neil suur õnnistuse vägi sehen olevet, nagu kaartimängmises raha pääl ehk mõne muu võidu pääl. Nende kate põrguhavva kohta ütleve inimese, et vanast sõa aal sääl inimese vainglaste eest varjun om ollu, mõne jälle, et sääl vanapagane, ku na alle maa pääl elänu, kortelt olevet pidanu. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Põrguhautest Karksi kihelkonnan om kaits põrguhauda või koobast ja nee põrguhavva om selle oru koltel, mis Karksi lossi alt mööda lääp. Esimene om nimege Karksi põrgu, mis üits nelläntik versti Karksi kirikust lõunehommuku pool om orukalda sehen, kust üits ilus selge allik vällä joosep. Sii kotus ehk oru kallas om ütlemada ilus looduse kotus. Orgu mööda allapoole minnen, see om õhtu poole Karksi kirikust ja Polli mõisast, see om Karksi põrgu kotelt neli versti õhtu poole Polli vallan Mäkiste talu Märt Kivilannu maa sehen om ka jälle tõine põrguhaud, mida Mäkiste põrguhavvaks kutsutekse; see põrguhaud om oru kalda sehen nagu üits võllit keller kõva liiva sisse õõnistet. Tema suurus om 3-4 sülda egapidi, kust eest suu om selle havval vaevalt üte talukamre usse suurune. Ennevanast ollu selle põrgul taga maa sisse üits õõn kavetes sisse lännu, mis nüüd kinni sadanu om. Selle havva alt joosep ka üits suur ilus selge allik, mis alla heina pääle vällä joosep ja heinämaad kastap. Nende kate nimetet põrguhavva sehen elanu vanast vanapagane. Levategemise jaus ollu nende kate põrguhavvan olejetel üitsainus levvalappi. Tarvilisel kõrral visanuna säält üitstõisel levalapit nellä versti kaugusest. Karksi põrguhavvan pesiteve nüüd veel mõne nahkhiire. Rahvas, kes vana kuntsi peave, peave na säält kinni puadme ja oma kuntsse pidame, sest et neil suur õnnistuse vägi sehen olevet, nagu kaartimängmises raha pääl ehk mõne muu võidu pääl. Nende kate põrguhavva kohta ütleve inimese, et vanast sõa aal sääl inimese vainglaste eest varjun om ollu, mõne jälle, et sääl vanapagane, ku na alle maa pääl elänu, kortelt olevet pidanu. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Tekstimärkus | = E 14973/4 < Karksi khk. - J. Kivisäk (1895); OHTOst | ||||||
| Sisu kommentaar | Vp | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 7719 | ||||||
| Sisestaja | Pille Vahtmäe | ||||||
| Sisestuskuupäev | 09.02.2007 | ||||||
| Kontrollija | Reeli Reinaus | ||||||
| Kontrollimiskuupäev | 22.09.2018 | ||||||
| Lisatud | 20.06.2012 16:17 | ||||||
| Viimati muudetud | 22.09.2018 00:50 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | H II 48 | ||||||
| Säilik | ERA-10349-66877-78302 | ||||||
| Pala | ERA-11200-53656-08153 | ||||||