Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide H II 48, 467/70 (1)
Täisviide H II 48, 467/70 (1) < Karksi khk., Kurimetsa - Jaa Kivisäk (1894)
Viite osad Kogu:H IIKöide:48LK1:467LK2:470Pala:1
Kogumisaasta(d) 1894
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
J. Kivisäkk
Pala kogumiskoht Viljandimaa, Karksi, Kurimetsa
Teksti sisu
Objekti liik kirik
Muud märksõnad sõda, varandus, asustus
Žanr arh, topon, andm, ol, muist
Jututüüp sõja, katku järel maa tühi, mees leiab naise, puukirik Karksi lossivaremetele; rahvast juurde, kivikirik, varandus; sõda röövib varanduse; uus, Peetri kirik ehitaja järgi, uus kivikirik 1777; Karksi nimi ülema nime järgi
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus karksi lossivaremed
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Karksi
Vana vald Karksi
Vana küla Karksi
Uus maakond Viljandi maakond
Uus vald Karksi vald
Uus küla Karksi
Koht 2
Objekti nimetus Karksi kirik
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Karksi
Vana vald Karksi
Vana küla Karksi
Uus maakond Viljandi maakond
Uus vald Karksi vald
Uus küla Karksi
Tekst
SÕA JA KATKU AEGATEST JA KARKSI KIRIGU EHITUSET.
Pääle sõa ja katku olli Karksi inimestest ninda tühjas laastut, et kaits inimest veel järgi olli jäänu, tõine meeste ja toine naistesugust, nemä ei ole mitte ütten kotel ollu vaid oitsmise teel tõine tõisege kokko saanu "Asjalugu om ninda?" Meesterahvas kui ka naisteras ninda kudas joba nimetet et nemä toinetõisest lahun eläsivä. Mõtlesive kui nemä veel tõine tõist nännu ega jäilge pääle saanu es joole, Et nemä ütsinti veel ilmann olevet. Mees om viimändi löuten otsin, liivapäält värskit inimese jala jälgi, oh kui rõõmus ta siss ollu, Ta anten siss jala jäillel suud mõtelnu? - "Nüüd ma ek lövva ikki vaist üte inimese vällä, ta lännu ikki jälgi möödä edesi varsti nännu ta ka ütte naisterahva kainus lähuksen ende ehen olevet. Siss lännu ta joosten ta selle poole. Naisterahvas om nännu? Et üts temä poole joosten tullu tema mõtelnu? Et nüüd peris mõni vainglene või mõni Bardi aaja tulep! - Ja kaenu ku eest jooksme saanu et kohekil varju minna. Mees ollu äste vali jooksme joosnu talle järgi ja võten kinni tüdruku. Nema ollu siss mõlempe ärä minesten tüdruk selleperäst et ta selle mehe ek poisi ende röövle arvais olevet poiss jälle selleperast et ta omal seldsilise olli löuten.
Kui nemä ennast tõine tõisega tuntvas saive ja kõleme olli hakkanu siss ollive nemä rõõmse tõine tõse üle.
Nemä ollive siss kateksi paari heiten ja hakkanu sugutema ja neil saanu paillu latsi. Seest Jumale õnnistus olli nende pääl ollu, nemä olli kikk terve ja tugeve ollu. Neil om ka siss püha koa järgi igatsemine ollu muidugi ollu neil aig ka igäve. Siss hakkanu nemä kirikut tegeme sõast ärä lõhutut Karksi lossi varemede manu kaits vakkamaad põhjapoole küilge.
Nemä hakkanu neist pallikest tegeme mis linnavalli pääld maha olli lõhut ja alla orgu e kraavi olli veernu ni palgi olli sõa aal valli pääl vaingleste kaitsmise ees varjus ollu.
Kirigu tegema hakkanu nemä vällä poole raavi kaldepääle. Et neil sääld alt sügävest raavist seilläge pailke ja puid rasse üles kanda ollu siss tennu nema lõhmuse (pärna) niitsest kaits piikka kapla siss nende katte niidsest kablage (köije noor) tõmmanu nemä alt sügävest raavist (orust) pailke üles sinna kotel kus kirikut tahet tettä ja hakkatgi pailke järest seina paneme.
Sedä ehitust ollive ka muu tõise inimese nännu kes sõast ja katkust veel järgi ollive jäänu ja omale seldsilisi ollive otsin: Nema tullu ka sinna ja aviten tööd edesi tettai. Niindaviisi kogunu sinna kainus salk inimesi kes selle ehitusege üttel nõul ollu ja kirigu aviten valmis tetta. Ku kirik valmis saanu siss kogunu sinna kainustigi rahvast kes sääl ümerkaudu oma ülespidämist löuden, sest et se maa kottus ümmer Karksi lossi üits ütlemede hää maa om ollu nende sigitus häste edesi lännu. Niinda viisi asunu siss Karksis rahvast. Ku puukirik joba vähikses jäänu ja aja piikkusel mädänemä hakkanu. - Siss om nentel mõtte tullu lossi varemede vahel uut suurepet kirikut tegeme hakkate? - Mõte ei joole neil siss ka miitte paillas mõttes jäänu vaid ka teos saanu. Nemä hakkanu siss lossi sisse lõune hommuku poole oru veerepääle kivist untarmendi raavi kajome kaevaten tullu õinn neile appi nemä löuden kirigu untarmendi raavi kaevan lossi kivivaremede vahelt suure kuld ärjäikke ja muid kuld asju üles? Muist kulda tarviten nema sis kiriku tegijedel palgas ääsmeeles kes rutepest ja parepest tööd tennu ja muist kulda valanu nemä kirikus kujutes ja kirigu riistates. Siss pääle sedä mõni aig olevet vainglaste läirm Karksi lagunu lossi tullu ja kirikust olevet ni kalli kullast asja ära kadunu ei tää kas võõra või oma rahvas äravõtten ja kirigu ära purustenu siss ehitet peräst poole lossi värädi poole vällä küilge uuesti puukirik sellekirikul olevet nimi pant "Peeter". Selle peräst pant tall seenimi Peetere kirik? Et üits Karksi mees kellenimi Peeter ollu sedä ehiteme hakkanu. Perast ku jälle see Peetre kirik mädäneme hakkanu parahtet tat veel ku änäp ei joole süntun, siss ehitet jälle lossi sisse vana kivist kiriku kottel jälle uus kivist kirik kus muiste vanakivist kirigu seinu jäänu. (On see sama kirik mis pirle veel Karksi om, kelle 100. aastast jubilemi 1877 peeti.
Lk 467 märkus: Tähentus: nimi Karksi tähentavad et üks ülem nimega Karkus ehk Karksi, Karksi lossi olevet asutenu.
Lisaandmed
Tekstimärkus skaneeritud; kontrollimata
Sisu kommentaar pärimus + omalooming
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 7714
Sisestaja Valdo Valper
Sisestuskuupäev 10.01.2006
Lisatud 20.06.2012 16:17
Viimati muudetud 26.10.2018 00:31
Andmed Kivikeses
Säiliku viide H II 48
Säilik ERA-10349-66877-78302
Pala ERA-11199-55841-49738