Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide H II 23, 187/90 (2)
Täisviide H II 23, 187/90 (2) < Karksi khk. - A. Kitzberg (1889)
Viite osad Kogu:H IIKöide:23LK1:187LK2:190Pala:2
Kogumisaasta(d) 1889
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
August Kitzberg
Pala kogumiskoht Viljandimaa, Karksi
Teksti sisu
Objekti liik kivi, org, haud, mägi
Tegelased hiid/kurat
Žanr muist, topon
Jututüüp Vanapagan ehitab silda, kuid kuke laulu peale pudenevad kivid maha - Põllemägi; Sukksild, et sukkis pehme käia; Mäkiste põrguhaud - vanapagana eluase; perenaine imetab kuradi last.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Sukksild
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Halliste
ERA kood Krk_Pöögle_01
Uus maakond Viljandi maakond
Koht 2
Objekti nimetus Põllemägi
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Halliste
ERA kood Krk_Pöögle_01
Uus maakond Viljandi maakond
Koht 3
Objekti nimetus Mäkiste põrguhaud
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Karksi
Vana vald Polli
Vana küla Polli
Vana talu Mäkiste
Täpsem asukoht Polli k. Mäkiste t. maal;üle oru mäel; oru põhjas
ERA kood Krk_Allaste_01
Uus maakond Viljandi maakond
Uus vald Karksi vald
Uus küla Allaste
Tekst
Põllemägi, Sukksild ja Mäkiste põrguhaud
Selle oru kaldal, mis Karksi kiriku alt Pöögle, Kaubi ja Vana-Kariste mõisade kaudu läbi viib, seisab ühel pool Polli Mäkiste talu maa sees hea saunakese suurune koobas, mida rahvas Mäkiste põrguhauaks hüüab. Üle oru, teise mäe külgil seisab üksik ümargune mäekupp, kelle peal hulk suuri kiva hunikus seisavad. Näitab, et kivid inimeste käte läbi sinna on viidud. Kohta hüütakse Põllemäeks. Mõlemate kohtade vahel keset oru põhja jõe kaldal on hulk suuri kiva pehme maa sees, seda kohta hüütakse Sukksillaks. Rahvajutt nende kohtadest käib nenda. Mäkiste põrguhauas elanud ennevanaste Vanapagan, see tahtnud Põllemäelt põrguhauani üle oru kivisilda ehitada. Kui ta esimese põlletäie kividega tulnud ja Põllemäele jõudnud, laulnud kukk ja kivid pudenenud põlle seest mäe peale maha. Sild pidanud kõrgema väe sunnil ehitamata jääma ja kohale jäänud sest ajast Põllemägi nimeks. Sukksilla olla Vanapagan ehitanud, et sukis üle pehme oru põhja käia tahtnud. Vanapagan elanud Mäkiste põrguhauas kaua aega ja teinud seal veidraid tempa. Suuremat viga ei ole ta kellelegi teinud, püüdnud inimestega isegi sõpruses läbi ajada. Kui Vanapagana vanamoorile korra poeg sündinud, otsinud ta lapsele imetajat, sest et enese eide rinnas piima ei ole olnud, aga keegi ei ole minna julgenud. Viimati võtnud Mäkiste talu perenaine südame rindu, läinud ja imetanud last. Kui ta jälle tulema tulnud, ütelnud Vanapagan: \\\"Mul ei ole sulle tänuks suuremat anda, aga midagi annan ma sulle põlle peale. Pigista silmad kinni, kui ma panen, ja ära vaata enne järele kui kodus.\\\" Naine võtnud põlle üles, pigistanud silmad kinni ja Vanapagan viskanud labidaga ahjust õõguvaid süsa põlle sisse. Naine aga ei ole läbenud oodata, kuni kodu saanud, vaid vaadanud juba tee peal järele ja leidnud, et põlle sees muud ei ole olnud kui sumbunud söed, ning poetanud söed maha. Kodus aga leidnud ta, et ühe põlle kortsu vahele haljas kuldraha kinni olnud jäänud. Küll tõttanud naine senna uueste vaatama, kuhu ta söed maha poetanud, aga seal ei ole enam midagi leida olnud. Kui ta Vanapaganale oma rumalust kaebama läinud, ütelnud see: \\\"Mina ei või sinna enam midagi parata, oled isi oma õnne ära põlganud.\\\" Kui Vanapagan pärast poega nime olla pannud, kutsunud ta Äläkiste peremehe ja perenaise ka pidule, sundinud neid sööma ja jooma, aga hoiatanud: \\\"Söö, peremees, joo, peremees, ära sa värskelt (risti) ette heida.\\\" Laua peal seisnud pitka pudelite sees kallis viin, korbid ja koogid, aga kui peremees enne sööki laua all käega ristitähte teinud, näinud ta kohkudes, et viinapudelite asemel täidetud hobusesorid ja korpide-kookide asemel kuivand tõpra roojakooriksed seisnud. Põrguhaua ümber olnud laialised külakarjamaad, kus suured härjad möuginud. Kui ristiusk laiale lagunenud ja isegi karjased karja juures juba jumalasõnalaulusi laulnuvad, ei ole Vanapaganal enam rahu ega püsi olnud. Ta jätnud oma eluaseme maha ja läinud sealt ära. Minnes olla ta veel sajatanud: \\\"Kadugu tüdruku au ja härja kasv!\\\" Sest ajast ollagi härjakasv kängus ja neiud ei olla enam nii ilmsüüta karsid ja kasinad kui enne.
Redigeeritud tekst
Põllemägi, Sukksild ja Mäkiste põrguhaud
Selle oru kaldal, mis Karksi kiriku alt Pöögle, Kaubi ja Vana-Kariste mõisade kaudu läbi viib, seisab ühel pool Polli Mäkiste talu maa sees hea saunakese suurune koobas, mida rahvas Mäkiste põrguhauaks hüüab. Üle oru, teise mäe külgil seisab üksik ümargune mäekupp, kelle peal hulk suuri kiva hunikus seisavad. Näitab, et kivid inimeste käte läbi sinna on viidud. Kohta hüütakse Põllemäeks. Mõlemate kohtade vahel keset oru põhja jõe kaldal on hulk suuri kiva pehme maa sees, seda kohta hüütakse Sukksillaks. Rahvajutt nende kohtadest käib nenda. Mäkiste põrguhauas elanud ennevanaste Vanapagan, see tahtnud Põllemäelt põrguhauani üle oru kivisilda ehitada. Kui ta esimese põlletäie kividega tulnud ja Põllemäele jõudnud, laulnud kukk ja kivid pudenenud põlle seest mäe peale maha. Sild pidanud kõrgema väe sunnil ehitamata jääma ja kohale jäänud sest ajast Põllemägi nimeks. Sukksilla olla Vanapagan ehitanud, et sukis üle pehme oru põhja käia tahtnud. Vanapagan elanud Mäkiste põrguhauas kaua aega ja teinud seal veidraid tempa. Suuremat viga ei ole ta kellelegi teinud, püüdnud inimestega isegi sõpruses läbi ajada. Kui Vanapagana vanamoorile korra poeg sündinud, otsinud ta lapsele imetajat, sest et enese eide rinnas piima ei ole olnud, aga keegi ei ole minna julgenud. Viimati võtnud Mäkiste talu perenaine südame rindu, läinud ja imetanud last. Kui ta jälle tulema tulnud, ütelnud Vanapagan: \\\"Mul ei ole sulle tänuks suuremat anda, aga midagi annan ma sulle põlle peale. Pigista silmad kinni, kui ma panen, ja ära vaata enne järele kui kodus.\\\" Naine võtnud põlle üles, pigistanud silmad kinni ja Vanapagan viskanud labidaga ahjust õõguvaid süsa põlle sisse. Naine aga ei ole läbenud oodata, kuni kodu saanud, vaid vaadanud juba tee peal järele ja leidnud, et põlle sees muud ei ole olnud kui sumbunud söed, ning poetanud söed maha. Kodus aga leidnud ta, et ühe põlle kortsu vahele haljas kuldraha kinni olnud jäänud. Küll tõttanud naine senna uueste vaatama, kuhu ta söed maha poetanud, aga seal ei ole enam midagi leida olnud. Kui ta Vanapaganale oma rumalust kaebama läinud, ütelnud see: \\\"Mina ei või sinna enam midagi parata, oled isi oma õnne ära põlganud.\\\" Kui Vanapagan pärast poega nime olla pannud, kutsunud ta Äläkiste peremehe ja perenaise ka pidule, sundinud neid sööma ja jooma, aga hoiatanud: \\\"Söö, peremees, joo, peremees, ära sa värskelt (risti) ette heida.\\\" Laua peal seisnud pitka pudelite sees kallis viin, korbid ja koogid, aga kui peremees enne sööki laua all käega ristitähte teinud, näinud ta kohkudes, et viinapudelite asemel täidetud hobusesorid ja korpide-kookide asemel kuivand tõpra roojakooriksed seisnud. Põrguhaua ümber olnud laialised külakarjamaad, kus suured härjad möuginud. Kui ristiusk laiale lagunenud ja isegi karjased karja juures juba jumalasõnalaulusi laulnuvad, ei ole Vanapaganal enam rahu ega püsi olnud. Ta jätnud oma eluaseme maha ja läinud sealt ära. Minnes olla ta veel sajatanud: \\\"Kadugu tüdruku au ja härja kasv!\\\" Sest ajast ollagi härjakasv kängus ja neiud ei olla enam nii ilmsüüta karsid ja kasinad kui enne.
Lisaandmed
Tekstimärkus Vt. muist. 542, 544, 587, 596, 600, 603.Ost
Sisu kommentaar Vp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 7664
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 07.02.2007
Kontrollija Reeli Reinaus
Kontrollimiskuupäev 30.08.2018
Lisatud 20.06.2012 16:17
Viimati muudetud 30.08.2018 17:18
Andmed Kivikeses
Säiliku viide H II 23
Säilik ERA-10336-37490-37709
Pala ERA-11143-40424-69005