Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide H II 15, 299/308 (1)
Täisviide
Viite osad Kogu:H IIKöide:15LK1:299LK2:308Pala:1
Kogumisaasta(d) 1888
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Kristjan Põldmäe
Pala kogumiskoht Harjumaa, Jüri
Teksti sisu
Objekti liik hiis, mets
Tegelased pulmalised
Žanr muist
Jututüüp Lehmja tammik - kirjanduslik muinasjutt Karu Hansust, Triinust, nende tütrest ja naabri Marist ja Kalmu nõiast, kes pulma kutsumata jätmise pärast pulmalised puudeks nõiub.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Lehmja tammik
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Jüri
Vana vald Kurna
Vana küla Lehmja
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Rae vald
Uus küla Jüri
Tekst
Vanal aal eland Lehmja valdas Karu peremees Hants oma naese Triinuga nemad oln'd jo 8 aastad poaris olnud aga siiski ilma lapseta. Ühel pääval kutsund peremees naese oma juure ja üteld; 1 aasta tahah ma veel sooga leada ja kui mull' siis veel lapsi ei ole sinust siis tahan ma ära minna sest ma ei taha teiste naeru änam kannatada, mull' ei ole lapsi se on se terav okkas mis mind vaevab," selle peale läind ta toast välla. Kui naene need sõnad siia kuulda siis akkas ta nutma, ta nuttis kunni õhtani, koa öösse ei soand ta kurvastuse pärst magada; vaevalt läksid ta silmad kinni siis nägi ta unes ennast oma mehest lahutud eemal ühes veikeses urtsikus haiguses ja vaesuses elama, tema hurtsiku taga seisis vähä maa peal suur salk suuri tammesi ja pähklepuid, üsna tema urtsiku ligidal seisis sale tam suure pähklapuu kõrval ja sosis tema poole: "ema mo ema miks sa mind "musta meeste" kätte antsid oh kes saab kül mind siit peastma!"
Selle peale kohkus ta ülesse, ta mõtles et ta oma süü pärast tal lapsi ei ole sellepärast jäi ta kurvalt mõttes seisma kunni teisel pääval naabri Mari sinna tuli, kui ta naabri Triinud nii kurvalt nägi seisma akkas ta kohe pärima; "mis sell' viga olla et nii kena suise ilmaga nii kruvalt seista, vist olla mehe kääst pragada saanud või koguni lüiagi või olla ehk vargad öösse kedagid head ära varastanud." Triinu seletas et ta mehe pragamise ega lööma ega ka vargusegi pärasti ni kurv ei oleks aga mull' ei ole lapsi lõppetas ta, pealegi lubas armas Ants minust ära minna kui mull' aasta pärast last ei ole. "Oh selle pärast ei maksa nii kurv olla." ütles Mari "või ehk sa ei tea et poari kuu eest Kalmu kõrtsi meilt mõni verst maad üks tark eit või memmu "mustade" maalt elama asus."...
"Ei ma seda ei ole kuultki, ütles Triinu. "Noja" kõneles Mari edasi, tema on üleliiga tark oled sa kuuld tema olla, tema võida - et meeste rahvaski lapsi saab, - noh kas saad aru." - "Küll, küll, armas Mari," lausus Triinu "palju tänu sulle et mind juhatasid kui mina lapse soan saad sina esimene vader olema." "Olgu peale," ütles Mari, "nüüd lase va Ants hobune ette panna, õhtaks jõuad sa küll tagasi. Jumalaga" Ta läks minema. - Triinu vaatas veel kaua taga järele, ja jah ütles ta viimaks sul on lapsed sa ruttad nende juure, aga mull', mull' ei ole lapsi Selle peale läks ta tuppa - Taas nägi ta Antsu kurva meelega laua ääres istuvad taarikann seisis lahtise koanega ta ees aga ta ei rüüpanud kordagi sealt seest piip ja tubaka kott seisid tall põlve peal aga ka nendeki peale ei näind tal himu olema, ta tõusis ülesse ja pidi toast välja minema kui ta Triinud ukse kõrvas nägi seisma vahtis ta tük aega imelikku näoga selle osta kui tahaks misgid reakima akkatta aga siis läks uksest ruttu välla, Triinu läks talle järele.
"Armas Ants", hüidis Triinu kojas. Ants pööras ümber ta oli jo õues. "Armas Ants" hüüdis Triinu uueste, mul on miskid asja südame peal, ma kuulsin uudist, tule tupa ma reagin sulle." "Ma ei taha tuppa tulla," ütles Ants: "ei täna ei homme ega ilmaski, se tuba on ni võigas ma ei tahaks teda näha, aga, mis sa reagid seda reagi siin, ma tahan minna." -
"Noabre Mari käis siin," vastas Triinu, "Tema kõneles meie mure olla tühine, kui ma aga täna "Kalmule" sõita "Kalmu" mem olla ütlematta tark tema võib... "Parem ole vaid," kärgatas Ants; "seda vanamoori tunnen ammugi, tema on suur nõid ja päris "musta meeste" teender. "Aga," lausus ta, "kui sa sõita tahad, siis sõida, mina panen hobuse rakkesse istu peale ja mine, siis lähän ma veel tuppa saan pärast kuulda mis "memmu lausus". "Tee seda armas Ants," ütles Triinu südamest ehk küll "mustad mehed" mõttes seisid; "ja ma tahan minna pane peale hobune ette ma panen senni riidesse." Triinu läks tuppa. Ants mõtles veel nattuke aega, siis võttis hobuse tallist tõmbas vankri kuuri alt ja rakkendas uurema riistade ja loogaga hobuse ette, ta ei olnud veel kõigega valmis kui jo Triinu riides koja uksest välja ilmus.
"Kas oled valmis armas mees," - ütles Triinu - "Jah," kostis Ants - viimast s.o. teist ohja aru kinni pannes, ja üle õla tagasi vaadates - "Mina olen küll' valmis aga - sina - sa ära unusta mitte ettevoatlik olla; sest kui pea võib niisugusega õnnetus tulla, maksa talle ausaste ja ära võtta miskid üleannetumad tingimist kuulda."
Ants läks tuppa. Triinu istus vankri peale ja sõitis Kalmu poole, teel olid tal mitme sugused mõtted ja nõnda mõtted jõudis ta ruttu Kalmule. Seal räägiti kaua aega, viimaks lubas tark aidata kui teda esimese tütrelle vadriks võetakse kui teda aga mitte ei kutsuta siis soada tema ja ta tüttar ja kõik suguselts viimse päävani puudeks jääma. (Kõrtsi toas tantsiti parajalt.) Siis õiendas vanamoor: kui tema pilli häält kuuleb ja oma jalga tandsuks tõstab siis teeb tuul teiega oma tahtmist. Seda ööldes kopputas ta Triinule põlve kõverdesesse ja käskis teda kodu minna, mis se koa rõemuga tegi. Kuue kuu pärast oli Triinul laps ja pealegi tüttar. Vanemate rõem oli tütre üle suur, aga koa suur oli kurvastus sest tark oli paari nädala eest Kalmult ära läinud teadmatta kus kohta - "Sest põle jo suurt viga," ütles Triinu kauase aru pidamise järele. "Tark on teadmatta ära läinud on se meie süüd kui ka varrult maha jääb. Ta võib isegi mõista, kus meie teda teame otsida." Nõnda siis ka jäi, laps ristiti ja vaderiks olid noabre Mari, teise pere Leenu ja Kilingi Ants, memmu jäi maha.*
Kui tüttar 17 aastaseks oli soand kihlati teda teise pere Leenu vanema pojale*, pulma päävaks kutsuti palju "pilli mehi" ja "nalja taotajaid" kokku kes kirikust kodu tulles noore poarile pidid õnne soovima ja nalja tegema üks tark pilli mees ei tulnud aga mitte pulma kogumise paika teiste juure, tema oli luband tee peal kirikust tulles oma mängiga noort poari "teretada ja rõemustada.
Pulmalised olid ju söönd, olid jo kiriku läind, võib olla ehk oli jo laulatus käsil, pruudi ema üksi oli kodu. Seal astus üks vanamoor pulmamaja uksest sisse ja teretas, Triinu võttis tervise vastu ja küsis: "Mis teie soovite?" - "Ah sa änam ei mäleta, on tüttar jo ristitud?" - vastas vanamoor. "No muidugi, seda võite isegi mõista," vastas Triinu. "ega ta änam ristimata ei ole on pealegi täna pulmad pealegi.
"So, soo, või nõnna** kül teie peate nägema!" urises vanamoor, ja läks. - Triinu jäi mõttes seisma. Kõik endised une-näud, ja targa vanne tulid ta meele, tal ei olnud - rahu, - ta värises. Selle aja peale oli jo laulatus möödas, pulmalised akkasid kodu minema. Said ju Lehmja loo peale. Seal oli jo vana Torupilli Toomas ees, ja pea keeritasid pulmalised paarikute halja muru peal ringi.
Noorpaar istus kaua üksina vankri peal aga viimaks tuli neile lust tantsu peale nad tulid vankrilt maha et ka teiste hulgas murul ümber keerutada, aga, oh - ehmatus, mil pillimehel sündis, nii pea kui pruut esimest ringi keerutas ei olnud ühte pulmalist änam selle asemel aga suur tamme mets, mis oma latvu tuule kääs kohistas kuhu tema pilli hääl kõik ära vaikis. Ainult Torupilli Toomas oli inimeseks jäenud, teised seisavad täna päävani puud ootavad üht vägevamad kes neid võiks peasta!

*jut ruumi puuduse pärast palju lühendud
**jut rahva murdes
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 7642
Sisestaja Ülle Kärner
Sisestuskuupäev 09.10.2001
Kontrollija Ülle Kärner
Lisatud 20.06.2012 16:17
Viimati muudetud 14.03.2017 18:23
Andmed Kivikeses
Säiliku viide H II 15
Säilik ERA-10335-67781-65508
Pala ERA-13219-57647-92292