Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | H I 9, 423/4 (15) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | H I 9, 423/4 (15) – Anton Suurkask (1898) | ||||||
| Viite osad | Kogu:H IKöide:9LK1:423LK2:424Pala:15 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1898 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Võrumaa, Rõuge |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | auk/lohk, kalme, jõgi | ||||||
| Tegelased | eksitaja, hiid/kurat, vaimolend | ||||||
| Žanr | muist, arh | ||||||
| Jututüüp | Vanapagana sillaehitus üle Mustjõe Palu k. - kivikalme; sõdur eksib, hauakoht jões, vaimud | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | hauakoht | ||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Rõuge | ||||||
| Vana küla | Vana-Roosa | ||||||
| Täpsem asukoht | Mustjões Palu kivikalme all | ||||||
| ERA kood | Rõu_193 | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Mustjõgi | ||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Rõuge | ||||||
| ERA kood | Rõu_132 | ||||||
| Uus maakond | Võru maakond | ||||||
| Koht 3 | |||||||
| Objekti nimetus | Palu kivikalme | ||||||
| Rahvapärane nimi | Kivivare | ||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Rõuge | ||||||
| Vana küla | Vana-Roosa | ||||||
| Vana talu | Palu | ||||||
| ERA kood | Rõu_146 | ||||||
| Arheoloogiakood | a0418 | ||||||
| Uus maakond | Võru maakond | ||||||
| Tekst | |||||||
| Vanapagana püksisääre täis kiva Rõuge kihelkonnas Vana-Roosa vallas Palu talu krundis ligi Musta jõge heinamaa ääres on üks päratu suur kivivarem, millest rahvas järgmiselt jutustab. Kord olla Vanapagan tahtnud üht suurt ja toredat kivisilda üle Mustajõe ehitada ja hakanud siis selleks oma pükstega kiva kandma. Mööda nurmesid uitanud ta ümber ja korjanud püksisääre sisse kiva. Ta korjanud kõike, väiksid ja suuri kiva. Viimaks saanud tal püksid kiva täis, viskanud need siis üle õla selga ja hakanud Musta jõe poole kõmpima. Kui ta parajaste heinamaa äärde liivakünkale jõudnud, olnud küla, kari sääl söömas ja karjapoisid näinud Vanapagana tema kivikoormaga ära ning hakanud kisama: \"Näe, näe, missugune hirmuts sääl kiva kannab!\" Selle üle aga prahvatanud Vanapaganal püksisääre ots katki ja kõik kivid langenud mööda selga mis kolin ja mürin liivakünkale maha, kuhu nad veel tänapäevani on jäänud. Pääle seda äpardust ei ole Vanapagan enam tahtnud Mustajõe pääle silda tegema hakata. Muidugiste on see üks kivikalme, sest säält kivide vahelt on palju põlenud luu- ja sütepuru leitud, nõndasama ka mitmesuguseid vaskseid ehteasju. Selle kivikalme ligidal nähtavat õhtu videviku ajal alati mitmesugusel näol vaimusid, ja kes iial peaks sellest kohast, soo äärt kaudu, mööda minema, eksib alati ära ja peab enne hullumoodu jandama, kui ta jälle õige teele saab. Kord läinud säält ka üks vana julge soldat mööda, kuna ta teistele enne oli öelnud, et temale säält mööda minnes mitte midagi äpardust ei saa sündima. Saanud mees aga juba kivikalme ligidale oru kaldale, näeb ta, et kogu tema ümbrus kõik võõras ja temale tundmata näitab olema. Mees aga ei hooli sellest, võtab õige südame rindu ja läheb edasi. Korraga leiab ta, et on kivikalme pääle tulnud, pöörab nüüd ruttu ümber, et õigele teele minna, aga satub jällegi kivikalme pääle tagasi. Jälle pöörab ümber ja läheb kiireste edasi. Varsti näeb ta halli veeauru enese ees ja leiab, et ta on otse Mustajõe kalda pääl ja veel selle haua äärel, kuhu enamiste iga aasta üks inimene on ära uppunud. Mehel käib külm värin üle keha ja pöörab ümber ning läheb kiireste tagasi, aga peagi leiab ta ennast jällegi Mustajõe kaldalt. Nõndamoodi mässanud mehikene kuni hommikuni, teine kaks korda läinud kivikalme pääle, teine kaks korda Mustajõe kaldale. Puruväsinult jõudnud ta hommikul kodu ja ei ole enam iialgi julgenud öö ajal kusagile üksinda minna. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Vanapagana sääretäis kive Rõuge kihelkonnas Vana-Roosa vallas Palu talu krundis ligi Mustajõge heinamaa ääres on üks päratu suur kivivare, millest rahvas järgmist jutustab. Kord olla Vanapagan tahtnud üht suurt ja toredat kivisilda üle Mustajõe ehitada ja hakanud siis selleks oma pükstega kive kandma. Mööda nurmesid uidanud ta ümber ja korjanud püksisääre sisse kive. Ta korjanud kõike, väikesi ja suuri kive. Viimaks saanud tal püksid kive täis, visanud need siis üle õla selga ja hakanud Mustajõe poole kõmpima. Kui ta parajaste heinamaa äärde liivakünkale jõudnud, olnud küla kari sääl söömas ja karjapoisid näinud Vanapagana tema kivikoormaga ära ning hakanud kisama: \"Näe, näe, missugune hirmuts sääl kive kannab!\" Seepeale aga prahvatanud Vanapaganal püksisääre ots katki ja kõik kivid langenud mööda selga mis kolin ja mürin liivakünkale maha, kuhu need tänapäevani on jäänud. Pääle seda äpardust ei olevat Vanapagan enam tahtnud Mustajõe pääle silda tegema hakata. Muidugiste on see üks kivikalme, sest säält kivide vahelt on palju põlenud luu- ja sütepuru leitud, nõndasama ka mitmesuguseid vaskseid ehteasju. Selle kivikalme ligidal nähtavat õhtuvideviku ajal alati mitmesugusel näol vaimusid; ja kes iial peaks sellest kohast soo äärt kaudu mööda minema, eksib alati ära ja peab enne hullumoodi jandama, kui ta jälle õige teele saab. Kord läinud säält ka üks vana julge soldat mööda, kusjuures ta teistele enne oli öelnud, et temale säält mööda minnes mitte mingit äpardust ei saa sündida. Saab mees aga juba kivikalme ligidale oru kaldale, kui ta näeb, et kogu tema ümbrus kõik võõras ja temale tundmata näitab olema. Mees aga ei hooli sellest, võtab õige südame rindu ja läheb edasi. Korraga leiab ta, et on kivikalme pääle tulnud, pöörab nüüd ruttu ümber, et õigele teele minna, aga satub jällegi kivikalme pääle tagasi. Jälle pöörab ümber ja läheb kiiresti edasi. Varsti näeb ta halli veeauru enese ees ja leiab, et ta on otse Mustajõe kalda pääl ja veel selle hauakoha äärel, kuhu enamasti iga aasta üks inimene on ära uppunud. Mehel käib külm värin üle keha, ta pöörab ümber ning läheb kiiresti tagasi, aga peagi leiab ta ennast jällegi Mustajõe kaldalt. Nõndamoodi mässanud mehikene kuni hommikuni, teine kaks korda läinud kivikalme pääle, teine kaks korda Mustajõe kaldale. Puruväsinult jõudnud ta hommikul kodu ja ei olevat enam iialgi julgenud öö ajal kusagile üksinda minna. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Sisu kommentaar | Vp | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 7628 | ||||||
| Sisestaja | Mari-Ann Remmel | ||||||
| Sisestuskuupäev | 10.10.2000 | ||||||
| Kontrollija | Reeli Reinaus | ||||||
| Kontrollimiskuupäev | 03.09.2018 | ||||||
| Lisatud | 20.06.2012 16:17 | ||||||
| Viimati muudetud | 03.09.2018 23:00 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | H I 9 | ||||||
| Säilik | ERA-11150-58973-35146 | ||||||
| Pala | ERA-13218-62691-14838 | ||||||