Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide H I 8, 372 (13)
Täisviide H I 8, 372 (13) < Rõuge khk., Haanja v. – Jaan Sandra < Tannil Allas (1896)
Viite osad Kogu:H IKöide:8LK1:372LK2:Pala:13
Kogumisaasta(d) 1896
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Tannil Allas Võrumaa, Rõuge, Haanja v.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Jaan Sandra
Teksti sisu
Objekti liik järv, küla
Tegelased eksitaja
Žanr muist, topon, u
Jututüüp Külajärve ränd: jooksnud mäelt orgu küla peale. Eksitab, ka järve ase Litopaju.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Litopai / Küläjärve ase
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Rõuge
Vana küla Kääraku?
ERA kood Rõu_081
Märkus E 56871 järgi tulnud järv Kõomäe külast
Koht 2
Objekti nimetus Küläjärv
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Rõuge
Vana küla Plaani
ERA kood Rõu_079
Arheoloogiakood a1414
Tekst
Rõugekihelkonnan, Haani vallan om üts järv, mida \"Külajärves\" kutsutas. See järv olevat ütel ööl mäe päält suure kraavi lõiganu, ja oron oleva külä pääle joosknu, teda kõige rahvaga henda ala matnu. Järvest tulevat alati puutükka ja krandsiga hoone nulke välja, õtsekui tunnistuses ja kinnituses, et rahva suul ka sugu õigust om. Põvvatsil suvil näüs keskjärve ollev kink veest välja, sest ka külä seen olevat üts korgemb kingukene olnu. - Selle järve pääle essüvat öö ajal sõitja alati ärä, nimelt talvitsel ajal, üle eä, sõiten. Üts kõrd sõitnu paar koormat kerikuliisi (Rõuge pruugi perrä) Jõulu ööl, enne valget kerikohe; kui naa üle järve sõitman olliva, - essütedi näid ärä, nii et naa ümbre järve rataskaari, kooni valgeni kihotiva kuna neel silma vallale pässivä nägema, et naa Külajärve pääl omma. Nii jäiva naa kerikust tagasi. - Tõine kõrd sõitnu jälle üts puije perra minneij valgeni Külajärve pite. Ka paljo jala inemisi olevat sääl essünüd, edasi-tagasi käünü. Kotus, kost järv alla tulli, kutsutas nüüd \"Litopaijus\". Ka sääl olevat nii sama sugune essitaja paik.
Redigeeritud tekst
Haani vallan om üts´ järv, midä Küläjärves kutsutas. Seo järv ollõv ütel üül mäe päält suurõ kraavi lõiganuq ja oron olõva külä pääle juusknuq, tuud kõgõ rahvaga hindä alaq matnu. Järvest tullõv alati puutükkä ja krandsiga huunõ nulkõ vällä, õkva ku tunnistusõs ja kinnitüses, et rahvasuul ka sugu õigust om. Põvvatsil suvvil näüs kesk järve ollõv kink viist vällä, sest ka külä seen ollõv üts´ korgõmb kingukõnõ olnuq.
Selle järve pääle essüvat üüsine sõitja alati äräq, nimelt talvidsõl ajal üle jää sõitõn. Üts´kõrd sõitnu paar kuurmat kerikuliisi (Rõugõ pruugi perrä) jõuluüüse inne valgõt kerikohe. Ku nääq üle järve sõitman ollivaq, essütedi näid äräq, nii et naaq ümbre järve rataskaari kooni valgõni kihotivaq, kunis näil silmäq vallalõ pässiväq nägemä, et nääq Küläjärve pääl omma. Nii jäiväq nääq kerikust tagasi. Tõnõkõrd sõitnu jälleq üts´ puie perrä minneij valgõni Küläjärve pite. Ka pall´o jalainemisi ollõv sääl essünüq, edesi-tagasi käünüq.
Kotust, kost järv alla tull´, kutsutas nüüd Litopaius. Ka sääl ollõv niisamasugunõ essütäjä paik.
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 7607
Sisestaja Eve Valper
Sisestuskuupäev
Lisatud 20.06.2012 16:17
Viimati muudetud 07.08.2013 16:54
Andmed Kivikeses
Säiliku viide H I 8
Säilik ERA-10315-67086-48403
Pala ERA-13218-60858-67371