Teade
Arhiiviandmed | |||||||
Viide | H I 6, 828/9 (5) | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Täisviide | H I 6, 828/9 (5) < Tveri kub. – M. J. Riste (1893) | ||||||
Viite osad | Kogu:H IKöide:6LK1:828LK2:829Pala:5 | ||||||
Kogumisaasta(d) | 1893 | ||||||
Kogujad |
|
||||||
Pala kogumiskoht | välismaa, välismaa, Tveri kub. |
||||||
Teksti sisu | |||||||
Objekti liik | kivi, kirik | ||||||
Tegelased | hiid/kurat | ||||||
Žanr | muist | ||||||
Jututüüp | Rapla kiriku ehitamine; Kõpsoni kivi kuradi jälgedega | ||||||
Pärimuskohad | |||||||
Koht 1 | |||||||
Objekti nimetus | Kõpsoni kivi | ||||||
Vana maakond | Harjumaa | ||||||
Kihelkond | Rapla | ||||||
Vana küla | Rapla | ||||||
Uus maakond | Rapla maakond | ||||||
Uus küla | Rapla | ||||||
Koht 2 | |||||||
Objekti nimetus | Rapla kirik | ||||||
Vana maakond | Harjumaa | ||||||
Kihelkond | Rapla | ||||||
Vana küla | Rapla | ||||||
Uus maakond | Rapla maakond | ||||||
Uus küla | Rapla | ||||||
Tekst | |||||||
Rapla kirik Nagu ma kuulnud olen, pidada Rapla kirik teise kihelkonna ääre peal olema. Aga ennemalt tahetud seda kirikut Kuusiku või Raiküla valla maa peale ehitada, aga see polla ehitajatel korda läinud. Esiteks saanud mõned jalad maast kõrgele teha, kuid selle peale alati, mis päeval ehitatud, see ööse lõhutud. Kord saadud juba kaunis kõrgele, see on, katus olnd juba peal, torn valmis, aga rist jäend otsa panemata, eestuleval päeval tahetud see otsa panna, aga ööse jällegi lõhutud kõik valmis tehtud töö ära. Nüüd olnd asi kõige pahem; materjal raisatud, töötegijad väsind. Mis nüid teha. Nõnda jäend siis töö mõneks ajaks seisma, kunni nõu peaks leidma, kuidamoodi tööd uueste algada. Aga viimaks üks mees ehitajatest näind unes: Võetagu üks paar musti härgi, rakendagu vankre ette ja pandagu kivikoorm peale ja siis hakatagu neid edasi ajama nõnda kaugele, kuhu nad iganes aga peaks minema, ja kuhu härjad seisma jäevad, senna paika ehitagu siis kerik. Mees pannud selle plaani teistele ette ja et muud paremad plaani polla teada olnud, siis hakatud seda täitma. Otsitud mustad härjad ja hakatud neid edasi ajama. Sennikaua läind härjad ühe joonega, kunni selleaegse Rapla mõisast mööda ja jõest üle, no siis jäenud seisma. Et küll tahetud härgasid koormaga natuke enam jõe kaldast eemale ajada, aga see polla kõige valjema piitsalöökide mõjul korda läinud. Siis sellesse paika võetud nõuks jällegi uut kirikut ehitama hakata. Jällegi veetud tarviline materjal kokku, õnnistadud plats ära, pandud nurgakivi paigale ja töö hakand peale. Kõikide rõõmuks edenes uue paiga peal uus töö ja tegemine üsna jõudsaste ja varsti oli uus kirik juba valmis ja kõik imetlesivad, et enam lõhkumist ette ei tulnud. Pea kuulutatud rahvale, et õnnistamist saab ühel pühal toimetadud, milleks pääratu hulk rahvast igalt poolt õnnistuse pühaks kokku vooland, nõnda et küll Rapla kirik 3 tuhat inimest enese sisse mahutada, nõnda siis muist sellest rahvast välja jäema [pidanud]. Need rahvad, kes õnnistuse ajal õues olnud, kuulnud just õnnistuse ajal taeva all suurt kohinat, ülesse vaadates näinud inimesed, et üle kiriku linnand üks must kogu, mis kõikide imeks umbes versta kaks Raplast Valtu poole maha kukkunud. Kõik jooksnuvad vaatama, mis asi see on. Juure saades näinud, et see üks suur raudkivi olnud. Seda kivi tahnd Vanaõelus kiriku peale visata, aga natuke kõvaste visanud, et kivi kirikust üle läinud. Päris tõeste on küll üks suur kivi (peaaegu nõnda suur, nagu Peeterburgis Peeter Suure all on) Raplast Valtu poole tulles just tee ääres Kõpsoni poe juures maas. Kivil olla suured Kuradi küineasemed sees, mis ta sel ajal, kui ta [kivi] peusse võtnud, pikistanud. Sellegi pärast jäend Rapla kirik Kuradi kiusatusest terveks ja teeb oma õnnistavad tööd edasi. |
|||||||
Redigeeritud tekst | |||||||
Rapla kirik Nagu ma kuulnud olen, pidada Rapla kirik teise kihelkonna ääre peal olema. Aga ennemalt tahetud seda kirikut Kuusiku või Raiküla valla maa peale ehitada, aga see polla ehitajatel korda läinud. Esiteks saanud mõned jalad maast kõrgele teha, kuid selle peale alati, mis päeval ehitatud, see ööse lõhutud. Kord saadud juba kaunis kõrgele, see on, katus olnd juba peal, torn valmis, aga rist jäend otsa panemata, eestuleval päeval tahetud see otsa panna, aga ööse jällegi lõhutud kõik valmis tehtud töö ära. Nüüd olnd asi kõige pahem; materjal raisatud, töötegijad väsind. Mis nüid teha. Nõnda jäend siis töö mõneks ajaks seisma, kunni nõu peaks leidma, kuidamoodi tööd uueste algada. Aga viimaks üks mees ehitajatest näind unes: Võetagu üks paar musti härgi, rakendagu vankre ette ja pandagu kivikoorm peale ja siis hakatagu neid edasi ajama nõnda kaugele, kuhu nad iganes aga peaks minema, ja kuhu härjad seisma jäevad, senna paika ehitagu siis kerik. Mees pannud selle plaani teistele ette ja et muud paremad plaani polla teada olnud, siis hakatud seda täitma. Otsitud mustad härjad ja hakatud neid edasi ajama. Sennikaua läind härjad ühe joonega, kunni selleaegse Rapla mõisast mööda ja jõest üle, no siis jäenud seisma. Et küll tahetud härgasid koormaga natuke enam jõe kaldast eemale ajada, aga see polla kõige valjema piitsalöökide mõjul korda läinud. Siis sellesse paika võetud nõuks jällegi uut kirikut ehitama hakata. Jällegi veetud tarviline materjal kokku, õnnistadud plats ära, pandud nurgakivi paigale ja töö hakand peale. Kõikide rõõmuks edenes uue paiga peal uus töö ja tegemine üsna jõudsaste ja varsti oli uus kirik juba valmis ja kõik imetlesivad, et enam lõhkumist ette ei tulnud. Pea kuulutatud rahvale, et õnnistamist saab ühel pühal toimetadud, milleks pööratu hulk rahvast igalt poolt õnnistuse pühaks kokku vooland, nõnda et küll Rapla kirik 3 tuhat inimest enese sisse mahutada, nõnda siis muist sellest rahvast välja jäema [pidanud]. Need rahvad, kes õnnistuse ajal õues olnud, kuulnud just õnnistuse ajal taeva all suurt kohinat, ülesse vaadates näinud inimesed, et üle kiriku linnand üks must kogu, mis kõikide imeks umbes versta kaks Raplast Valtu poole maha kukkunud. Kõik jooksnuvad vaatama, mis asi see on. Juure saades näinud, et see üks suur raudkivi olnud. Seda kivi tahnd Vanaõelus kiriku peale visata, aga natuke kõvaste visanud, et kivi kirikust üle läinud. Päris tõeste on küll üks suur kivi (peaaegu nõnda suur, nagu Peeterburgis Peeter Suure all on) Raplast Valtu poole tulles just tee ääres Kõpsoni poe juures maas. Kivil olla suured Kuradi küineasemed sees, mis ta sel ajal, kui ta [kivi] peusse võtnud, pikistanud. Sellegi pärast jäend Rapla kirik Kuradi kiusatusest terveks ja teeb oma õnnistavad tööd edasi. |
|||||||
Lisaandmed | |||||||
Tekstimärkus | OHTOst, sisestas Ell Vahtramäe Ilmunud: "Muistendid Vanapaganast" |
||||||
Kirjandus | Trükitud: M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, lk. 130-132. Vt. Jälgedega kivid, muist. 339; Kivid hundi pihta, muist. 14. Vrd. ka HVM I, muist. 11 ja 42. Trükitud: M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, lk. 130–132. |
||||||
Sisu kommentaar | Vp | ||||||
Tööprotsess | |||||||
IDkood (Koobas) | 7585 | ||||||
Sisestaja | Valdo Valper | ||||||
Sisestuskuupäev | 15.06.2004 | ||||||
Kontrollija | Reeli Reinaus | ||||||
Kontrollimiskuupäev | 17.08.2018 | ||||||
Lisatud | 20.06.2012 16:16 | ||||||
Viimati muudetud | 17.08.2018 18:08 | ||||||
Andmed Kivikeses | |||||||
Säiliku viide | H I 6 | ||||||
Säilik | ERA-10315-66055-80904 | ||||||
Pala | ERA-13218-59314-54585 |