AVALEHTTEATEDLogi sisse
Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide FAM 376 (13 + päevik)
Täisviide FAM 376 (13 + päevik) < URõuge khk., Uue-Saaluse k., Tammõmäe t. - Eve Valper, Margot Laaneman < Eldur Liivand, s. 1924 (1999)
Viite osad Kogu:FAMKöide:376LK1:LK2:Pala:13 + päevik
Kogumisaasta(d) 1999
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Eldur Liivand Võrumaa, Rõuge, Uue-Saaluse k., Tammõmäe t.
 s. 1924
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Eve Valper küs.
Margot Laneman küs., fon.
Teksti sisu
Objekti liik allikas, kalme, kirik, mägi
Muud märksõnad usk
Žanr uk kal, arh
Jututüüp Miilimägi - õigeusu kiriku ase. Matus. Miilimäe läte. Surnuaiapühad.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Miilimäe surnuaed
Rahvapärane nimi matus
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Rõuge
Vana küla Miilimäe
ERA kood Rõu_019
Koht 2
Objekti nimetus Miilimäe õigeusu kirik
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Rõuge
Vana küla Miilimäe
ERA kood Rõu_018
Koht 3
Objekti nimetus Miilimäe kiriku kaev
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Rõuge
Vana küla Miilimäe
ERA kood Rõu_020 ja Rõu_Miilimäe_01
Tekst
Kui hakkame minema, asutab ka E. L. teele - ta läheb bussipeatusse, kuhu tuleb autolavka. Ta soovitab minna Miilimäele, kus olnud kunagi katoliku (\\\"Katoliku kirik?\\\" ma ei usu oma kõrvu) kirik ja pühitsetud veega allikas on tänaseni. Seepeale paneb Margot diktofoni uuesti käima ja E. L. jutustab Miilimäest ja Andsumäest, kuni tema naine talle aiast hõikab: \\\"Nakka nüüd minemä, vanamiis, tahat täämbä ilma leevätä jäiäq vai!\\\" (edasi lindil)

EL: Aga see om, siin Miilimäel kui lähete sinna risti pooleq, sinna Miilimäkke üles ära lähete
K: Jah
EL: ...sääl on, kummatki puul kaks väikest talo aga sääl ei ole üttegi kodanikku kelle ti saat küsüda
K: Noh, kas sääl Miilimäel üldse vanemaid inimesi ei ela või
EL: Ei ela sääl kohalikke, ei ole kohalik sures ära jas üt´s om tuu om sääne nii
K: Ah sedasi
/.../
K: Miilimäel on siis nagu mingisugunst ehituse aset ka või või on olnd kunagi
EL: Jah sääl on kiriku hundamendi ase, jaq sääl oli rist hundamendi pääl aga ma_i tea kas tuu rist on alles, aga oli juttu et poiskese oli är lahknu. Aga tuu hundament on iloste tunda tuu, niiviisi kanti iloste sääl võsa sees om hundament ja sis om, matus om sääl, matus om tolle väikese ee lauda takah õkva kohe. Ja sääl om suur kivi
K: Jah
EL: Ja sääl oli ka rist pääl ja tuu rist ol tuu poiss ol´l esi traktorist, a tuu ai sinna traktori otsa ja tu rist murde är tuu rist ol lahtiselt sääl suure kivi pääl
K: Tuu oli selline kivist tehtud rist sis va
EL: Ei olnd see oli ee raudrist
K: Raudrist oli jah
EL: Kivi pääle pantud
K: Ahah
EL: Ja eh tuu ai sis tolle katki, ja sis tu suure kase all om tuu kivi sääl om suur kask viil. Ja tuu um suure kase all. Nii et toda saate küll nätä ja, ja kirikuvundamenti saate ka nätä, tuu_m kõik ilusti sääl. Ku ti leiate kätte kirikuvundament tuu om
EL abikaasa: Ne jumala kurjaq piniq omma
EL: ... sääl omma jo väikse pini nuu omma kurja
K: Noh äkki me saame kuidagi
EL: No ja ku midagi kaasas on siis /jutt Miilimäe koertest /
/.../
EL: ...vanaaigne... salveq ka seeh viil ja, aga nüüd on ta reustaureeritud. Ja sääl on, see on siis pühendatud vesi, papp pühendas teda iga kevade ja säält oli võetud siis laste ristimise vett, et see on püha. Aga kas ta on püha seda ma_i tea. A hea vesi ta on.
K: Aga kas sinna nagu allikasse midagi visatud ka mingit raha või miskit
EL: Ei sinna mina ei ole näinud seal midagi visatud olla
K: Ahah
EL: Nii et jah. A muidu puhas vesi
K: Papi pühendatud
EL: Jah. Ja siis see ee... ee... kuule ma_i tea mis aaastal ku seitsmekümnedal aastal käisid sis ku veel Nõukogude Liit ol, käisid Petseri kloostri ee... need papid käveva kat´s tükkü sääl, ja otseva sis tuud risti, mis ol kiriku vundamendi pääl ol´l. Aga sis tuu peremiis ütel et, naabripoisiq oli ärq võtnu tuu risti, sis tema tuud ma rohkem ma_i ole nännuq
K: A mis tuust ristist sai ei tea
EL: Ei tiia. Tuu om ärq sealt kaonuq. Eesti aigu sääl peeti viil ee matusejutlust viil tolle kase all ja tolle kivi all kos tuu rist pääl ol´l. Sääl ol´l ika, ja sis nõukogude korra aigu peeti ka viil sääl ma_i tea ka kaks või kolm aastat neläkümne säitsmendal neläkümne katsandal aastal ol viimäne. Oli sis see, see
K: Kes need pidasid kirikuõpetaja siss või papit
EL: Ei papi ikka tuu oo kuulu vene... kiriku alla
K: Ahah ahah
EL: ...vai vene usu ala
K: Ahah
EL: Aga kas ta oli katoliik vai õigeusk, mina e tuud täpselt ei tiia nii et. Petseri kloostrist na käveva.
K: Ahah
EL: Ehk siis, Plaanil ol´l, tuu Plaani kirik ol´l kah, tuu vene kiriku al tu Plaani õpetaja käve siis, jutlust pidama. Sääl tuu ei ole olnu
Redigeeritud tekst
Miilimäel om kerigu hundamendi asõq jaq sääl oll´ rist kah hundamendi pääl. Tuu hundament om ilosahe tundaq, niiviisi ilosahe kanti sääl võsu seen. Matus om õkva sääl tollõ väikese lauda takah. Sääl om suur´ kivi ja sääl oll´ kah raudrist´ pääl. Ütś traktorist´ ai sinnäq traktori otsa ja tuu rist´ murdu ärq, tuu oll´ lahtisõlt sääl suurõ kivi pääl. Sääl om suur´ kõiv viil. Nii et toda saati küll nätäq ja kerigu hundamenti saati kah nätäq, tuu um kõik ilostõ sääl olõman.
Ja kaiv om vanaaignõ, salvõq kah seeh viil, a nüüd om tä restaureerit. Sääl om sis pühendet vesi, papp´ pühend´ tuud egä keväje ja säält oll´ võetu sis latsiristimise vett, et tuu om pühä. A kas tä om pühä, tuud ma-i tiiäq. A hää vesi tä um.
Ja sis, ku säitsmekümnendäl aastal käveq Petseri kloostri papiq katś tükkü sääl ja otseva sis tuud risti, mis kerigu hundamendi pääl oll´. Aga siis tuu peremiiś ütel´, et naabripoisiq olli ärq võtnu tuu risti. Tuu om säält ärq kaonuq. Eesti-aigu peti sääl viil matusõjutlust tuu kõo all ja tuu kivi all, kos tuu rist´ pääl oll´. Nõukogudõ kõrra aigu peeti kah viil sääl, katś vai kolm aastat, neläkümne säitsmendäl, neläkümne katsandal oll´ viimäne.
Kas tä oll´ katoliku vai õigõusk, minä tuud täpselt ei tiiäq. Petseri kloostrist nääq käveväq.
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 7263
Sisestaja Mari-Ann Remmel
Sisestuskuupäev 06.01.2000
Litereerija E. Valper
Lisatud 20.06.2012 16:14
Viimati muudetud 15.03.2013 16:48
Andmed Kivikeses
Säiliku viide FAM 376
Säilik
Pala