Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide E 64785/7 (5)
Täisviide E 64785/7 (5) < Helme khk., Koorküla - Harriet Toom (1930)
Viite osad Kogu:EKöide:LK1:64785LK2:64787Pala:5
Kogumisaasta(d) 1930
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Harriet Toom
Pala kogumiskoht Viljandimaa, Helme, Helme v., Koorküla
Teksti sisu
Objekti liik järv, oja, mõis
Tegelased loom/lind/kala, ametmees
Muud märksõnad lõbustus, tabu
Žanr topon, muist
Jututüüp Valendava Valgjärve ränd mõisa asemele venna-õe laulatuse tagajärjel; lind ees, Käte mõsu oja - oja, kus pastor enese käed süüst puhtaks pestnud.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Valgjärv, käte mõsu oja
Vana maakond Viljandimaa
Kihelkond Helme
Vana vald Koorküla
Vana küla Koorküla
Täpsem asukoht j. Koorküla lka-l; oja Valga Pedeli jõe alguses
Uus maakond Valga maakond
Uus vald Hummuli vald
Tekst
E 64785/7 (5) < Helme khk., Koorküla - Harriet Toom (1930) Sisestas Pille Parder 2003 [järv]
Valgjärve sündimine.
Koorküla vallas asuvad kaks järve, mis üksteisest väikese künkaga lahutatud. Suuremat hüütakse \"Valgjärveks\" ja väiksem kannab nime \"Udsujärv\". Valgjärve sündimisest räägib ümberkaudne rahvas järgmiselt:
Kord asunud praeguse järve kohal uhke mõis, mille omanik tahtnud oma õega abielluda. Et kõik õpetajad keeldunud niisugust paari laulatada, kutsutud Ärgmäelt õpetaja, kes neid laulatanud. Vaevalt olnud pühatalitus mööda, kui vares ilmunud üle soo ja karjunud: \"Järv tuleb, järv tuleb!\" Ruttu jooksnud õpetaja kutsar, kes linnukeelt osanud, seda õpetajale teadustama. Õpetaja sõitnud siis ka kohe minema. Teel tulnud tal aga meelde, et ta oma taskuräti unustanud ja saatnud kutsari järele. Kutsar ei leidnud enam mõisat, vaid selle asemel suure valendava veekogu, millel kaks parti ujunud. Kui õpetaja sellest teada saanud, pesnud ta oma käsi ojas ja ütelnud: \"Mina olen sellest süüst lahti.\" Oja, milles õpetaja käsi pesnud, kutsutakse \"käte mõsu ojaks\". See oja on Valga Pedeli jõe algus. Valendavat veekogu aga, mis endise uhke mõisa asemel on, hüütakse \"Valgejärveks\", millest on tulnud \"Valgjärv\". Ka öeldakse, et see järv on asunud mitte kaugel praegusest kohast, milline on märksa kõrgem kui endine. Nüüdki veel leitakse järve põhjast palke ja kive. Vaikse ilmaga võib isegi pulmaliste laulu kuulda. Kuidas aga õpetaja kutsar linnukeelt oskas, ei tea senini keegi seletada.
Lisaandmed
Tekstimärkus Sisestas Pille Parder 2003; OHTOst
Sisu kommentaar ka Valgamaa? Härgmäe
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 676
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 11.04.2007
Lisatud 20.06.2012 15:03
Viimati muudetud 06.05.2014 17:58
Andmed Kivikeses
Säiliku viide E
Säilik ERA-12306-62244-11675
Pala ERA-14125-64713-94486