Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | ERA II 283, 209/11 (1) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | ERA II 283, 209/11 (1) < Hageri khk, Hageri v – H. Mesikäpp (1940) | ||||||
| Viite osad | Kogu:ERA IIKöide:283LK1:209LK2:211Pala:1 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1940 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Harjumaa, Hageri, Hageri v. |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Muud märksõnad | taud | ||||||
| Jututüüp | katk möllab Hageri ja Adila valdades; Orjakatku t | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Orjakatku talu | ||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||
| Kihelkond | Hageri | ||||||
| Vana küla | Kirikla | ||||||
| Vana talu | Orjakatku | ||||||
| Uus maakond | Rapla maakond | ||||||
| Uus küla | Kirikla | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Hageri vald | ||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||
| Kihelkond | Hageri | ||||||
| Uus maakond | Harju maakond | ||||||
| Tekst | |||||||
| Katkust ja katkunaisest Katk on käinud vana naise näul. Vana naine on tulnud tuppa enameste õhtul. Keda ta on leidnud toas magamas, selle peale oli puhunud ja see inimene oli kohe surnud. Need inimesed, kes sel ajal üleval parsil istusid, neisse ta seekord ei ole puutund. Need, kes ei maga, need on näinud, et on vana naine olnud. Päeval on vana naine tuppa tulnud ja varsti on ta jälle ära kadunud, on otsitud ja vaadatud kõik nurgad läbi, aga küla inimest ei olegi leida. Aga tuppa laua peale on pandud ilusaid asju, kas mõni ilus paar kindaid või vöö ehk jälle väga ilustatud tubakakott. See inimene, kes nende järele on kätt sirutanud, et neid ligemalt vaadata, see inimene oli kohe surnud. Nii see vana katkunaine möllas kõige rohkem Adila ja Hageri kiriku valdas. Ainult need mõned inimesed jäid elama, kes metsates maa sees koobastes elasid. Koopad olid sügava metsa sees tublist maa alla kaevatud, ei pääsenud külm ega katk nende kallale. Toiduvara oli neil seal enne sõda kokku viidud. Küll käisid peale sõda metsa ääri mööda inimesi metsast välja meelitamas oma ilusa sõjasarvega, sarve hääl olla nõnda kiilanud. Esimene sarvehääl hüüdnud: \"Tere, hellut, tellut, tellut!\" Teine jälle vastu hüidnud: \"Pugu, jagu, jenk, pugu, jagu, jenk!\" Siis veel käidud metsa ääri mööda ja hõisatud tugevaste: \"Kaie, Maie, metsast välja, juba pergel vene viis!\" Ega mõisnikud katku ei ole surnud, sellepärast on arvatud, et katk on parunite töö. Aga 1711. aastal hakkas katk vähenema. Orjadel tuli raskem põli (niisama ka peremeestel), neid vaevas raske öötöö ja killavoorid. Orjad pidasid nõu ühel meelel kokku, vastu ei hakand, põgenesid rabadesse ja metsa oma nädalase leivakotiga. (Toogu) raba ligidal oli üks kirikuvalla talu, üksik talu metsadest ja soodest ümber piiratud. Talu oli sel ajal inimestest tühi, vist katku läbi surnud. Orjad käisid seal öökortelis. Korraga tuli teadus, et üheksa orja on surnud katku sinna tühja talusse. Siis pandi talle nimeks Orjakatk. Sellest ajast on see nimi praegu Orjakatku talu. Mittu katku, sõjajuttu, kuulsin isa-ema kottu. Mis aas poisi kõdisema, luu ja liha värisema. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Tekstimärkus | OHTOst, sisestas USN | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 5924 | ||||||
| Sisestaja | Valdo Valper | ||||||
| Sisestuskuupäev | 12.07.2004 | ||||||
| Lisatud | 20.06.2012 15:44 | ||||||
| Viimati muudetud | 22.11.2016 16:05 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | ERA II 283 | ||||||
| Säilik | ERA-13303-72986-22583 | ||||||
| Pala | FO-14017-22568-64491 | ||||||