Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 283, 209/11 (1)
Täisviide ERA II 283, 209/11 (1) < Hageri khk, Hageri v – H. Mesikäpp (1940)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:283LK1:209LK2:211Pala:1
Kogumisaasta(d) 1940
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Hans Mesikäpp
Pala kogumiskoht Harjumaa, Hageri, Hageri v.
Teksti sisu
Muud märksõnad taud
Jututüüp katk möllab Hageri ja Adila valdades; Orjakatku t
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Orjakatku talu
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Hageri
Vana küla Kirikla
Vana talu Orjakatku
Uus maakond Rapla maakond
Uus küla Kirikla
Koht 2
Objekti nimetus Hageri vald
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Hageri
Uus maakond Harju maakond
Tekst
Katkust ja katkunaisest
Katk on käinud vana naise näul. Vana naine on tulnud tuppa enameste õhtul. Keda ta on leidnud toas magamas, selle peale oli puhunud ja see inimene oli kohe surnud. Need inimesed, kes sel ajal üleval parsil istusid, neisse ta seekord ei ole puutund. Need, kes ei maga, need on näinud, et on vana naine olnud. Päeval on vana naine tuppa tulnud ja varsti on ta jälle ära kadunud, on otsitud ja vaadatud kõik nurgad läbi, aga küla inimest ei olegi leida.
Aga tuppa laua peale on pandud ilusaid asju, kas mõni ilus paar kindaid või vöö ehk jälle väga ilustatud tubakakott. See inimene, kes nende järele on kätt sirutanud, et neid ligemalt vaadata, see inimene oli kohe surnud.
Nii see vana katkunaine möllas kõige rohkem Adila ja Hageri kiriku valdas. Ainult need mõned inimesed jäid elama, kes metsates maa sees koobastes elasid. Koopad olid sügava metsa sees tublist maa alla kaevatud, ei pääsenud külm ega katk nende kallale. Toiduvara oli neil seal enne sõda kokku viidud. Küll käisid peale sõda metsa ääri mööda inimesi metsast välja meelitamas oma ilusa sõjasarvega, sarve hääl olla nõnda kiilanud. Esimene sarvehääl hüüdnud: \"Tere, hellut, tellut, tellut!\"
Teine jälle vastu hüidnud: \"Pugu, jagu, jenk, pugu, jagu, jenk!\"
Siis veel käidud metsa ääri mööda ja hõisatud tugevaste: \"Kaie, Maie, metsast välja, juba pergel vene viis!\"
Ega mõisnikud katku ei ole surnud, sellepärast on arvatud, et katk on parunite töö.
Aga 1711. aastal hakkas katk vähenema. Orjadel tuli raskem põli (niisama ka peremeestel), neid vaevas raske öötöö ja killavoorid. Orjad pidasid nõu ühel meelel kokku, vastu ei hakand, põgenesid rabadesse ja metsa oma nädalase leivakotiga. (Toogu) raba ligidal oli üks kirikuvalla talu, üksik talu metsadest ja soodest ümber piiratud. Talu oli sel ajal inimestest tühi, vist katku läbi surnud. Orjad käisid seal öökortelis. Korraga tuli teadus, et üheksa orja on surnud katku sinna tühja talusse. Siis pandi talle nimeks Orjakatk. Sellest ajast on see nimi praegu Orjakatku talu.
Mittu katku, sõjajuttu,
kuulsin isa-ema kottu.
Mis aas poisi kõdisema,
luu ja liha värisema.
Lisaandmed
Tekstimärkus OHTOst, sisestas USN
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 5924
Sisestaja Valdo Valper
Sisestuskuupäev 12.07.2004
Lisatud 20.06.2012 15:44
Viimati muudetud 22.11.2016 16:05
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 283
Säilik ERA-13303-72986-22583
Pala FO-14017-22568-64491