| Arhiiviandmed |
| Viide |
ERA II 270, 325/7 (118) |
| Täisviide |
ERA II 270, 325/7 (118) < Tarvastu khk, Tarvastu v, Tarvastu as - Johan Kala < J. Mängel (1939) |
| Viite osad |
Kogu:ERA IIKöide:270LK1:325LK2:327Pala:118 |
| Kogumisaasta(d) |
1939 |
| Esitajad |
| Nimi |
Isikumärkus |
Elukoht |
Päritolu |
Päritolumärkus |
Vanus |
Sünniaasta |
| J. Mängel |
|
Viljandimaa, Tarvastu, Tarvastu v., Tarvastu as.
|
|
|
|
|
|
| Kogujad |
|
| Teksti sisu |
| Objekti liik |
soo/raba, jõgi, mõis, mets, linnamägi |
| Muud märksõnad |
sõda, surm |
| Žanr |
arh, aj |
| Jututüüp |
Tarvastu ja Helme maalinnused kui pelgupaigad; linnuste kaitsmine; metsas ja rabades redutamine; naised kotiajajate eest ehetega lauldes jõkke; losside teke ja häving. |
| Pärimuskohad |
| Koht 1 |
| Objekti nimetus |
Helme linnus |
| Vana maakond |
Viljandimaa |
| Kihelkond |
Helme |
| Vana küla |
Helme |
| Uus maakond |
Valga maakond |
| Uus vald |
Helme vald |
| Uus küla |
Helme |
| Koht 2 |
| Objekti nimetus |
Tarvastu ja Helme maalinnused |
| Vana maakond |
Viljandimaa |
| Kihelkond |
Tarvastu |
| Vana vald |
Tarvastu + Helme |
| Vana küla |
Tarvastu + Helme |
| Uus maakond |
Viljandi maakond |
| Uus vald |
Tarvastu vald |
| Tekst |
| Pelgupaikadeks olivad siin esimeses järjekorras maalinnused, Tarvastus ja Helmel. Need linnused olnud palk seinde ja mulla vallidega kui ka ümbritseva vee kraavidega kindlustatud, kuhu vaenlase röövretke aegadel kogutud vara natukene loomad ja naised, lapsed vaenlase eest varjule. Kui vaenlase jõud veiksem oli sala kuulajate tõenduse järlele, siis võtsid oma sõjamehed neid oma maa piiridesse saabudes vastu, arvati aga vaenlane üle kaalus olevad, siis taganes terve maleva linnusse seinde varju ja algas linnusse kaitsemine. Valli pääl valvasid malevlased ja kus märkati mõnd vaenlast, kes püüdis üle kraavi valli seina ääre tulla, seda võttis noolde rahe vasta ja kui nad juba seina ees seisid ja üles ronida püüdsid, siis veeretati neile kiva, palka ja ka keeva vett ülevalt kaela; kui siiski mõnel õnnestus valli ääreni ronida, siis lõhkus selle pääd sõja kirves, mõõk ehk oda. Need elanikud, kes linnustest kaugemal elasid ja ei suutnud häkilise rööv retke puhul sinna varjule minna, need peitsid ennast ja oma vara natukest suurte soode ja rabade keskele ning paku metsade padrikuse ja hoidsid mitte tuld üles tegemast, et suits vaenlastel neid ära ei annaks. Räägitakse tihti naistest, kes pardiajajate ees jooksnud jõe ääre end ära uputama. Sõled kaela rahad ja läikavad helmed säranud ümber kaela ise laulnud vette hüpates: Vedelam om vette surra, raskem raua raiumine. Vanad Eesti linnused on juba sakste tulekul põletatud ja maa tasa tehtud, nende asemele on sakste poolt ehitatud uued kanged kivimüüridega lossid, kuid aja jooksul on ka sakste kivi lossid lagunema pidanud. Kui juba suured tükid hakasid oma häävitavad tööd tegema ei olnud ka enam sakste lossidel vastu pidavust vaid neist on veel viletsad ahervarred järele jäänud. |
| Lisaandmed |
| Sisu kommentaar |
ka Helme |
| Tööprotsess |
| IDkood (Koobas) |
5868 |
| Sisestaja |
Pille Vahtmäe |
| Sisestuskuupäev |
25.09.2007 |
| Lisatud |
20.06.2012 15:43 |
| Viimati muudetud |
22.07.2018 14:35 |
| Andmed Kivikeses |
| Säiliku viide |
ERA II 270 |
| Säilik |
ERA-13312-41229-22740 |
| Pala |
ERA-14132-46325-38234 |
