Kootja küla.
Umbes 60-70 aastat tagasi seisis Adila mõisa põhja poolsel küljel, verst maad mõisast eemal ilus \"Kootja küla\" Männikumäe kivi kõrtsiga. Kõrtsi varemed olla veel praegugi; oma nime olla ta Männikumäest saanud, mille serval ta seisnud. Kõrtsil olnud veel nimetamise väärt kaev, mille põhi maaalune jõgi olnud. Ämber, mis koogu otsast kaevu langenud, seda polla enam võimalik päevavalgele tuua olnud. Kootja külas olnud 9 talu, nime järele on ainult teada, Jaagu, Vanakupja, Mudaaugu, Paulu ja Harjaku. Esimesed kaks, on praegu alles, kuid teisel kohal. Männikumäe kõrts oli Kootja küla elanikkudele jutuajamise koht, kus ka va kibe ja õlu ei puudunud. Õhtuti kõrtsis juttu ajades ja pudelitesse vaadates võetud ka kõik pahad sõnad ja ütelused arvesse, mis küla rahvas üksteise kohta ütelnud. Kõrtsist mindud küla vahele ja siis ja siis riidlema, tihti leitud küla tänavatelt ahju harkisid ja leivalabidaid. Adila mõisa selleaegse omaniku parun von Hyne auks, võidi niipalju ütelda, et ta mitte halb isik polla olnud. Tihti peale, enamasti iga esmaspaeva hommikul, käidud mõisas kaebamas, nii et vana \"saks\" juba üsna ära tüdinenud, kuid trahv olnud ikkagi väike. Ja kärner Jüri, kes seal nuhtleja olnud, peksnud tihtipeale tõlla ehk kaleska rattaid, kuna nuhtlusealune karjunud. Ühel esmapäeval jälle kaks meest mõisa oma riidu seletama. Herra ütelnud üsna pahaselt:\"Aga vana kärner Jüri, anna selle süüdlasele kümme koba hoopi!\" Vana Jüri teinud enese vihaseks ja käratanud, nii et mõisa õue kajanud. \"Aga ma Sulle tubli nahatäie teen, iga esmapäev Sul oma kaebtus!\" Herra, Jüri viha nähes, hüüdma, \"Kuule vana Jüri, mis ta Sulle on teinud?\" Ja mehe poole pöördes, lisanud ta: \"Mine koju Jüri on täna tulist viha täis ta peksab su puruks!\" Küla pole seal enam olemas, kas ta sellepärast ära unustati, et elanikud riiakad olid, või muul põhjusel, on teadmata. |
