Kõnnu järv.
„Jah, mees mul on, aga ei tast abi koa pole, ei saa nüüd teene niigi palju, et kaevugi sügavamaks teeks, praegu nii tühi ja kuiv, et mine kas või sukkis sinna sisse, ei mul jää nüüd muud nõu järele, kui mine järvele lapse pesu pesema.“ Nõnda pahandas üks Rabivere külas elav taluperenaine ilusal suvehommikul. Mees, pikaldase loomuga, kohmetu välimusega, pani sõrmed kõrva äärde, sasis juukseid ja pomises habemesse midagi, millest ainult „vana lõugut“ välja kostis. Naine, sellest veel rohkem meelepaha juure saades, kisas nii, et lapsed hirmuga nurka pugesid. „Võih, lõuguti, küll sul suud peas on, aga kus ka tööd tarvis teha on, seal pole sind kuskil. Kaev õue peal, aga mis tast tulu, ole mees ja tee sügavamaks, et vesi alati saadaval oleks!“ Selle peale võttis ta pesuämbri ja toaust paukudes kinni tõmmates hakkas ta järve poole sammuma. Et järv küla vahel oli, siis oli teistel naistel täiesti nähtav, et Krõõt seal pesu pesi. „Ena, ena mes hull teeb, solgib järve vee ära,“ pahandas keegi vana eideke. „Noh, seal ju hea pesta, järv vett täis, kuna kodus ainult väike osa vett tarvitada on,“ sähvas eidekese minija. „Seda võime ju meie ka teha, ega Krõõdal seal üksi õigus pesta pole,“ lisas naabrinaine omalt poolt. Krõõt oli oma tööga varsti lõpule jõudnud, tõstis pesu ämbrisse ja läks koju. Ta ei pannud tähelegi, et järv selle üle pahane, vihaselt kohisema ja lainetama jäi. Mõni päev peale selle tulid mitu naist järvele laste pesu pesema. „Seltsis segasem,“ tähendasid nad. „Eks olegi tore pesta,“ kiitis üks. „Krõõt on meile hea pesemise koha juhatanud,“ arvas teine. „Tore jah, kui ühest kohast vesi mustaks läheb, mine teise kohta ja pese jälle,“ lisas kolmas. „Ega järvevanale see küll meele järele ole, et ta puhta vee ära solgime,“ arvas üks naiste seast. „Noh, egas me kõiki vett ära riku, tal jääb oma habeme pesemiseks ka puhast vett,“ naljatati naiste hulgast. Järv ei suutnud seda kannatada ja ta võttis nõuks sealt ära minna ja saatis selle ka kohe täide. Kui naised jälle järvele oma tööd kordama läksid, ei leidnud nad järve kusagiltki. Nad ootasid, ehk tuleb tagasi, aga mis läind, see läind. Pärast leidsid nad järve lähedal oleva Kõrgeraba peale. Ta oli omale hea pelgupaiga naiste eest leidnud. Järv on veel praegu Kõrgeraba peal näha Kõnnu järve nime all. |
