Rahaauk. Kirna-Kohastu külas, Nõukse heinamaas on soo keskel väikese vee soone ääres suur raud kivi. Kuidas see kivi nii pehmesse soosse on sattunud, selle üle ei või kindlat otsust anda. Rahvasuus liigub jutt, et see kivi mitte jäädavalt seal asunud ei ole, vaid sinna toodud on. Nii räägitakse selle kivi kohta järgmiselt: Ükskord sõja ajal, kui vaenlane maad ähvardanud, pidanud ühe küla rahvas nõu mitte oma vara meelega vaenlasele jätta, vaid teda kuidagi katsuda ära peita. Nad lasknud enestele suure katla valmistada, kuhu nemad terve küla raha olla sisse pannud, katlale aga kindla kaane peale asetanud, nii et see mitte kergesti vett läbi ei lase. Muidugi panid nad selle raha selles mõttes, et kui ükskord sõda lõpeb ja rahu aeg tagasi tuleb, siis seda sealt esiteks elu üleval pidamiseks tarvitada, sest muu vara oleks sõja läbi ära laastatud. Nad rakendanud kaks paari musti härgi vankri ette, tõstnud hulga meestega raha katla vankrile, sest sel ajal oli rahva rahaks vask olnud, mis väga raske oli. Lasknud siis härgi oma tahtmisel sinna minna, kuhu nad ise tahtnud. Härjad jäänud viimaks pika käimise peale praegusesse kivi kohta peatama. Mehed võtnud labidad, kaevanud rutuga sügava augu, tõstnud katla valmistatud auku. Et aga keegi raha ära ei võtaks, veeretanud nad suure kivi katlale peale. Igasse kivi nurka istutanud nad veel tundemärgiks ühe saare. Need neli saart on veel hilja aja eest alles järel olnud, kuhu nad nüüd on saanud, ei teata midagi kõnelda. Veel praegugi usuvad paljud ebausklikud inimesed, et seal ikka tõesti rahaauk olla, sest kui selle kivi peale reha varrega ehk kepiga lüüa, siis pidada raha all kõlisema. Muidugi näib see aga kõik luule olevat. Inimesed on soo sees tähele pannud seda kivi ja arvama hakanud, et selle kohta luule juttu võib teha. Nad ongi seda teoks teinud, seda edasi rääkides. Mõni külapoisike on seda kuulnud ja kivi lõhkumas käinud, mida katkenud kivid tõendavad. Nii on siis kirnalastel suur varandus heinamaal kivi all peidus. |