| Arhiiviandmed |
| Viide |
ERA II 249, 123/7 (1) |
| Täisviide |
ERA II 249, 123/7 (1) < Torma khk., Lilastvere k., Möldri t. < Rõngu khk., Kirepi k. - K. Tavel < vanaisalt, Julius Just, 75 a (1939) |
| Viite osad |
Kogu:ERA IIKöide:249LK1:123LK2:127Pala:1 |
| Kogumisaasta(d) |
1939 |
| Esitajad |
| Nimi |
Isikumärkus |
Elukoht |
Päritolu |
Päritolumärkus |
Vanus |
Sünniaasta |
| Julius Just |
vanaisa |
Tartumaa, Torma, Torma v., Lilastvere k., Möldri t.
|
Tartumaa, Rõngu, Kirepi k.
|
noorena elanud Ilmjärve vallas Tartumaal (Otepää), sealt pärit jutudki |
75 a. |
|
|
| Kogujad |
|
| Teksti sisu |
| Objekti liik |
jõgi, allikas, puu, tee |
| Muud märksõnad |
tabu |
| Žanr |
uk, muist |
| Jututüüp |
Koljo küla pühaläte - Võhandu jõe algus, Pühalätte mägi ja soo, pühad kased - raiekeeld, kardetav paik. Neitsid allikat puhastamas. |
| Pärimuskohad |
| Koht 1 |
| Objekti nimetus |
Valuste sild |
| Vana maakond |
Tartumaa |
| Kihelkond |
Otepää |
| Vana vald |
Ilmjärve |
| Vana küla |
Koljo |
| Uus küla |
Tõutsi |
| Koht 2 |
| Objekti nimetus |
Pühaläte |
| Vana maakond |
Tartumaa |
| Kihelkond |
Otepää |
| Vana vald |
Ilmjärve |
| Vana küla |
Koljo |
| ERA kood |
Ote141 |
| Uus küla |
Tõutsi |
| Koht 3 |
| Objekti nimetus |
Pühalätte mägi |
| Vana maakond |
Tartumaa |
| Kihelkond |
Otepää |
| Vana vald |
Ilmjärve |
| Vana küla |
Kolju |
| ERA kood |
Ote141 |
| Uus küla |
Tõutsi |
| Tekst |
| Juba vanasti jagati maanteed kolme liiki. Praegust esimese klassi teed üüti siis postiteeks, teiseklassi teed olid kirikuteed ja muud olid nasama külavaheteed. Nagu plaanilgi näha, asus osa Ilmjärve vallast siis kahe hargnenud kirikutee vahel, mis läksid Nuustakusse. Keskelt läks risti läbi väike vankritee, mille ääres asus Kolju koolimaja, kus elaski juttude jutustaja. "Sellesama tee ääres asus ka Pühalätte mägi. Tee läks seal mööda mäejalga ja veidi allpool oli kari endale rajad sissesõtkunud, mäekülg oli sääl nagu trepp. Maa seest kees välja allikas, kutsuti teda Pühalätteks. Keegi oli pannud sinna torre, kuhu siis vesi vuliseski. Kasetohust topsik oli sääl ka, et kirikulised saaksid juua. Läte ei külmanud talvel kunagi kinni, sorises aga suved ja talved läbi. Vesi keeras sääl ligidal kahte harusse, üks läks läbi Kauru ja Kuhamu järve Vidriku mõisa alla, kust ta juba veski käima ajas ja keskmise ojana läbi Kansu järve Rõuge alla jooksis, räägiti, säält edasi läbi järvede Võru alla, kus tal juba Võhandu nimi olla. Lõpuks suubuda ta Peipsi. Nii arvati minu noormehe põlves ikka seda lätteharu Võhandu alguseks. Natuke allpool Pühalätet oli kaevatud kraav, mis juba kaunikesti oli kinnikasvanud. Säälsamas oli ka Pühalätte soo. Räägiti, et väga vanal ajal, kui olevat olnud kord kange põuaaeg, siis olevat Soomest tulnud valgetes riietes neitsid Pühalätte juurde ja käinud kraavi puhastamas, sest arvatud, et jumalad on vihased püha paiga hooletussejätmise pärast. Kahelpool seda kraavi kasvasid kased. Need olid ka olnud pühad, neid ei ole keegi tohtinud raiuda ega murda, kes seda tegi, see arvatud olevat surma väärt. Üldse oli see paik natuke pelatud paik, olgugi et sääl endistest suurtest kaskedest vaid kännud järelejäänud olid ja ainult väikesed kasepugalad sääl kasvasid. Teine lätteharu voolas üle tee. Kohal, kus ta läbi läks kirikuteest, oli Valuste sild. Sääl olevat ka vanasti teekäijatega kõiksugu asju juhtunud. Eriti purjus meestega, kes Restu kõrtsist tulid. Nii, et see Valuste sild oli jälle üks peratu paik. Ilmjärve mõisas oli veski ja suur veskijärv. Restus ühines ta Väike-Emajõega ja voolas Virtsjärve. |
| Lisaandmed |
| Tekstimärkus |
kartoteegist kt |
| Kirjandus |
Vilbaste "Eesti allikad" 2013 avaldatud, ilmunud raamatus "Muistis, koht ja pärimus II Pärimus ja paigad" lk 126 |
| Sisu kommentaar |
prindin; ka Võrumaa Urvaste |
| Tööprotsess |
| IDkood (Koobas) |
5691 |
| Sisestaja |
Mari-Ann Remmel |
| Sisestuskuupäev |
29.12.2000 |
| Lisatud |
20.06.2012 15:42 |
| Viimati muudetud |
29.09.2017 16:26 |
| Andmed Kivikeses |
| Säiliku viide |
ERA II 249 |
| Säilik |
ERA-12220-59894-78865 |
| Pala |
ERA-14246-70034-31405 |
