Teade
Arhiiviandmed | |||||||||||||||
Viide | ERA II 246, 49/51 (2) | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Täisviide | ERA II 246, 49/51 (2) < Rõuge khk., Tsooru v., Jänese t. – Heino Jänes < vanaemalt, Mari Jänes, 70 a. (1939) | ||||||||||||||
Viite osad | Kogu:ERA IIKöide:246LK1:49LK2:51Pala:2 | ||||||||||||||
Kogumisaasta(d) | 1939 | ||||||||||||||
Esitajad |
|
||||||||||||||
Kogujad |
|
||||||||||||||
Teksti sisu | |||||||||||||||
Objekti liik | järv, kirik | ||||||||||||||
Žanr | muist, topon, u, uk kal | ||||||||||||||
Jututüüp | Rõuge kiriku ehitamine. Kirik järve. Võtmehoidja Maarja, vana-aasta õhtuti sõidab paadiga järvel. | ||||||||||||||
Pärimuskohad | |||||||||||||||
Koht 1 | |||||||||||||||
Objekti nimetus | Rõugõ Suurjärv / Alakõrdsi järv | ||||||||||||||
Vana maakond | Võrumaa | ||||||||||||||
Kihelkond | Rõuge | ||||||||||||||
Vana küla | Rõuge | ||||||||||||||
ERA kood | Rõu_040 | ||||||||||||||
Uus küla | Rõuge al. | ||||||||||||||
Koht 2 | |||||||||||||||
Objekti nimetus | Rõugõ kirik | ||||||||||||||
Vana maakond | Võrumaa | ||||||||||||||
Kihelkond | Rõuge | ||||||||||||||
Vana küla | Rõuge | ||||||||||||||
ERA kood | Rõu_170 | ||||||||||||||
Arheoloogiakood | a1293 | ||||||||||||||
Uus küla | Rõuge al. | ||||||||||||||
Tekst | |||||||||||||||
Kuidas Rõugõ kerik sai oma nime. Vanasti kui hakati Rõugõlõ kerikut ehitama, es taha tu tüü sukugi edenedä. See oll tingitu sellest, et kui kerik oll juba valmis ja rahvas oll saanu kõrra kerikun kävvu, läts kerik pääle 3 päiva järve. Jälle hakati uut kerikut ehitämä, kuid jällegi sündüsi sama lugu. Nii et kerik es tahaki püsümä jäädä. Sõs läts keriku õpetaja targa manu nõu küsümä. Ja tark andsõgi nõu. Uus kerik oll saanu jälle valmis ja rahvas oll tulnu kerikulõ. Õpetaja astus kantslile ja küsse rahva käest: \"Kis teist taht keriku võtmid kanda, muidugi ainult naisterahvaste seast.\" Kerikun valits tükk aiga vaikus. Siis tõusõ tagapuult üts naisterahvas üles ja lähenõs õpetajalõ. Sellega oll kerik päästetü. Naisterahvas, kelle nimi oll Maarja, müürüti keriku müüri sisse. Igal vana-aasta õhtul pääses tema müürist välla, kuni uue aastani ja tege Rõuge järvel paadisõitu ja kui juhtus vana-aasta õhtul Rõuge järvel mõni Maarja nimeline naisterahvas olema, siis pääses ohvrimiilne Maarja vangipõlvest. Ja praegugi asus Rõugen kerik, mida hüütäs Maarja kerikus. Nii selet mu vanaimä. |
|||||||||||||||
Redigeeritud tekst | |||||||||||||||
Vanast, ku naati Rõugõlõ kerikut ehitämä, es tahaq tuu tüü sukugi edenedäq. Õigõlõ oll´ nii, et kui kerik oll´ joba valmis ja rahvas oll´ saanuq kõrra kerikun kävvü, läts´ kerik pääle kolmandat päivä järve. Jälleq naati uut kerikut ehitämä, a jälleki sündü sama lugu. Nii et kerik es tahaki püsümä jäiäq. Sõs läts´ kerikuopõtaja targa manu nõu küsümä. Ja tark andsõgi nõu. Uus kerik oll´ saanuq jälleq valmis ja rahvas oll´ tulnu kerikulõ. Opõtaja astõ kantslilõ ja küsse rahva käest: \"Kis teist taht keriku võtmit kanda, muiduki õnnõ naistõrahvidõ hulgast?\" Kerikun valits´ tükk aigu vaikus. Sis nõssi tagapuult üts´ naistõrahvas üles ja tull´ opõtaja manuq. Seoga oll´ kerik pästetüq. Naistõrahvas, kinka nimi oll´ Maarja, müürüti kerigu müürü sisse. Ega vana-aasta õdagu päses timä müürüst vällä, kuni uvvõ aastani ja tege Rõugõ järve pääl paadisõitu. Ja ku juhtus vana-aasta õdagu Rõugõ järve pääl mõni Maarja-nimeline naistõrahvas olõma, siis päses ohvrimiilne Maarja vangipõlvõst. Ja parhillaki hüüdäs Rõugõ kerikut Maarja kerikus. Nii selet´ mu vanaimä. |
|||||||||||||||
Tööprotsess | |||||||||||||||
IDkood (Koobas) | 5467 | ||||||||||||||
Sisestaja | Terje Potter | ||||||||||||||
Sisestuskuupäev | |||||||||||||||
Lisatud | 20.06.2012 15:40 | ||||||||||||||
Viimati muudetud | 22.11.2016 17:11 | ||||||||||||||
Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
Säiliku viide | ERA II 246 | ||||||||||||||
Säilik | ERA-13030-43878-61211 | ||||||||||||||
Pala | FO-14017-19610-30779 |